Alates 1. jaanuarist tõuseb tulumaks nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele 22 protsendini, mis tähendab, et inimesed hakkavad vähem raha kätte saama.
Palgatulu, kasu vara võõrandamisest, ettevõtlustulu ja muud tulud maksustatakse uuest aastast 22 protsendilise maksumääraga. Tulumaks füüsilisele isikule kerkib uuest aastast seniselt 20 protsendilt 22 protsendini.
Kui seni on juriidiliste isikute regulaarselt tehtud kasumijaotused olnud maksustatud 14-protsendilise määraga, siis järgmisest aastast madalam tulumaksumäär kaotatakse, mis tähendab, et alates jaanuarist tehtud kasumijaotusi maksustatakse 22-protsendilise määraga. Tõuseb ka krediidiasutuste avansiline tulumaksu määr, mis seni oli 14 protsenti ja on järgmisest aastast 18 protsenti.
Ka kaob majutusteenustele seni kehtinud üheksaprotsendiline maksumäär. Edaspidi on nende käibemaks 13 protsenti. Ka meediaväljaannetel tuleb viieprotsendilise käibemaksu asemel hakata arvestama üheksaprotsendilise käibemaksumääraga.
1. jaanuaril jõustub mootorsõidukimaksuseadus, mille kohaselt tuleb sõidukiomanikul maksta igal aastal mootorsõidukimaksu, samuti on maks vaja tasuda sõiduki registreerimisel.
Seadusega kehtestati järgmisest aastast mootorsõidukimaks, mis koosneb kahest osast, mida tasub sõidukiomanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Teiseks tuleb sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel maksta mootorsõiduki registreerimistasu.
Mootorsõidukimaks koosneb neljast osast. Sõiduautode ja kaubikute mootorsõidukimaksu määr koosneb baasosast, CO2 komponendist, täismassist ning sõltub ka sõiduki vanusest. Aastamaksul on sõiduauto ja kaubiku baasosa 50 eurot.
Esimene pool automaksust tuleb tasuda 15. juuniks ja teine pool 15. detsembriks.
Riigikogu võttis automaksu seaduse vastu 29. juulil ja president Alar Karis kuulutas selle välja 9. augustil.