Võimuliit lükkas tagasi EKRE eelnõu, mis mõjutanuks keeleseaduse eirajaid suurte trahvidega eesti keele kui riigikeelega arvestama

Kolmapäeval oli Riigikogus arutlusel rahvuskonservativide eelnõu, millega oleks karmimalt hakatud karistama neid, kes praegu lihtsalt vilistavad keeleseadusele ja eesti keelele kui riigikeelele. Võimuliit lükkas eelnõu tagasi ja see näitab mõistagi ära Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside suhtumise eesti keele kaitsmisesse.

Ettekande tegi EKRE saadik Helle-Moonika Helme.

“Tegemist on eelnõuga, millega tahetakse tõsta keeleseaduse rikkumisega seotud trahvimäärasid ja täiendatakse ka olemasolevat seadust uute mõjutusvahenditega. Seaduse eesmärgiks on tõsta trahvimäärasid, sest me teame, praktilises elus nii füüsilised kui ka juriidilised isikud tihtipeale ei täida keeleseadust oodatud kvaliteedis.

Selle seaduse põhieesmärk on see, et seaduses sätestatud sanktsioon peab olema kõigile, nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele tunnetatav. Me teame, et kui tegu on näiteks suure käibega äriühinguga, siis mõnesaja või mõne tuhande euro suurused trahvid ei motiveeri neid kohe kuidagi meie keeleseadust täitma. Seetõttu ongi oluline nende trahvide ülemmäärade tõstmine, nii nagu selles seaduseelnõus on, sest hetkel on just suurte ettevõtete karistamise mõju muutunud probleemseks just nende kehtivate väikeste trahvisummade tõttu.

Füüsiliste isikute osas me teame, et suureks probleemiks on ka tööandja poolt töötajate suhtes keeleoskusnõuete rakendamata jätmine, mistõttu tõstetakse §‑s 36 sätestatud juriidilise isiku karistus sellisel juhul seniselt 3200 eurolt, mis on praegu, kuni ülemmäär 50 000 euroni. Ja kui tegu on vähemalt 5-miljonilise aastakäibega äriühinguga ehk siis just nimelt need suured ettevõtted, suured äriühingud, siis rakendatakse trahvi määramist vastavalt käibele, sest tõepoolest, neid ei pruugi motiveerida ka see 50 000 eurot. Ning kehtestatakse sellisel juhul trahvi laeks kuni 5% käibest. Põhjendus on väga selge, et suuremaid äriühinguid ei ole senised trahvimäärad õiguskuulekale käitumisele suunanud, mistõttu tulekski rakendada tõhusamat mõjutusmeedet.

Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid, ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Aga tulles tagasi eelmises päevakorrapunktis käsitletu juurde, siis selle eelnõu juures kindlasti vastab see eriti põhiseaduses sätestatule, sest me teame, et meie põhiseaduses on rahvus, keel ja kultuur eriliselt välja toodud ehk meie keele hoidmine ja kaitsmine nii põhiseaduse mõistes kui ka selle seaduseelnõu mõistes on äärmiselt oluline. Eelnõu seadusena vastuvõtmine aitab tagada eesti keele paremat kaitset teenindussfääris, äriühingutes, mittetulundusühingutes ja avalikus sektoris ja mõjutab täiendavate meetmete kehtestamise abil keeleseaduse eirajaid õiguskuulekamale käitumisele. Samas annab see ka Keeleametile täiendavad võimalused oma ülesannete täitmiseks.”

Allikas: Riigikogu stenogrammid