Võimupiruka juurde pääsenud Isamaa hülgab eestluse

Juba Laulva revolutsiooni ajal selgitati Eestis, miks ei saa siin vene ja eesti keelt võrdsustada – vene keelel on võimas tagala, eestlasi aga on kõigest “tuhat korda tuhat küsijat” ja väiksem keel kaob kohe suure varju. Tollal mõisteti seda, mida ennast rahvuslikuks pidavas Isamaas enam ei mõisteta.

“Et eesti rahvus, keel ja kultuur püsiksid – nii nagu põhiseaduses oleme kokku leppinud. Et ka siin Eestis elavad muu kodukeelega inimesed oskaksid end tunda siinse ühiskonna täieõiguslike liikmetena,” rääkis haridusminister Tõnis Lukas kooliaasta alguse puhul.

Vene emakeelega inimesed ei saa ennast eestlastega võrdsena tunda juba seepärast, et siin on riigikeeleks eesti keel, ja see on ebavõrdne paratamatus. Kui nõuda, et Narva volikogu teeks tööd eesti keeles, solvuvad sealsed venemeelsed kohe Eesti riigi peale ja hakkavad ennast Yana Toomi moodi teisejärgulistena tundma. Aga see on paratamatu, sest Eesti on rahvusriik.

Muu kodukeelega inimesed saavad eestlastega võrdsed olla ainult kodanikuõigustes (kui nad on kodanikud) ja peamistes inimõigustes, aga mitte näiteks haridussüsteemis, mida Lukas esindab – seal tuleb neil leppida tõsiasjaga, et meil on eestikeelne haridus. Ministril pole mõtet jagada venekeelsetele lubadusi täieõiguslikkusest – Eesti riik ei saa neile lubada ka nende ajaloomälestuste (nn Suur Isamaasõda) hoidmist.

Isamaa suureks rumaluseks ongi nn avatud rahvuslus, mis reaalsuses tähendab, et kõik teised on eestlastega võrdsed, kuid väikerahva puhul tähendab vene- ja inglisekeelne ruum kohe eesti keelele ja kultuurile ebavõrdsust. Oma rahvusriigis on eestlastel õigus olla priviligeeritud, et põhiseaduse preambul ikka toimiks.

Tõnis Lukas ei tohiks venekeelsetele lubada, et “ka siin Eestis elavad muu kodukeelega inimesed oskaksid end tunda siinse ühiskonna täieõiguslike liikmetena” seda lahti seletamata – kui need “kodukeelsed” usuvad, et neil on õigus oma keelt, kultuuri ja ajalugu siia üle tuua, siis ei tunne hoopis eestlased ennast “siinse ühiskonna täieõiguslike liikmetena”. Tegelikult ei tunne juba nüüd, sest eesti keele ehk riigikeelega nad enam paljudes kohtades hakkama ei saa.

Uued Uudised