21.07.2019
Hiinlaste projekt Montenegros juba realiseerub.
Postimehe toimetaja Margus Parts kirjutab väga mõtlemapaneva loo Hiina ekspansioonist, mis peaks hoiatama ka eestlasi, kui jutuks on Tallinn-Helsingi tunnel.
Juba pealkiri “Hiina püüdis Montenegro võlalõksu” ütleb kõik. Jutt on väikesest, Jugoslaavia liitriigi lagunemisel tekkinud riigist, kes üritas teha suurt projekti, aga sattus võlaorjusesse.
Jutt käib kiirest ja nüüdisaegsest maanteest Aadria mere sadamalinna Bari ja Montenegro põhjanaabri Serbia vahel, mille esimene 40 kilomeetri pikkune lõik 20 silla ja 16 tunneliga peaks valmima tuleva aasta septembris.
Juba aga on selgunud, et sellel teel ei tuleks tasuvuseks piisavalt liiklust ja ka Serbia venitab omapoolse otsa ehitusega. Rahast 85% tuleb Hiina Eximbanki rahastusest, kokku hinnanguliselt 1,3 miljardi euro suurune projekt on kasvatanud Montenegro riigivõla 2012. aasta 63 protsendilt tervelt 80 protsendile.
Eelnevalt ei antud uuringutest Montenegro ühiskonnale ülevaadet ja isegi Montenegro parlament ei teadnud 2014. aastal Hiina laenu heaks kiites, mille poolt nad täpselt hääletasid.
Leping aga andis hiinlastele palju soodustusi, arbitraaž lähtub Hiina seadustest ja kui Montenegro ei suuda võlga tasuda, saavad hiinlased endale osa taristualusest maa-alast.
Hiina on erinevaid riike juba varemgi sel moel võlaorjusesse püüdnud, eriti Aafrikas,kuid Euroopas kõlavad üha valjemalt hoiatused, et Hiina püüab nii haarata enda kätte taristud ja Pekingil on sellistes projektides alati oma strateegilised huvid.
Hoiatavaks on siin seegi, et ka Eestis levitavad Vesterbacka käsilased jutte sellest, kui ohutu olevat 15 miljardit Hiina investeeringuid vastu võtta ja milline tulevik meid selle tunneliga ees ootavat. Hiina aga kavatseb tunneli trassile ehitada kaks tehissaart, üks neist hoolduspersonalile, millest saab ehk alguse Hiina koloonia Soome lahes.
Postimees vahendas hoiatava sõnumi. Uued Uudised ei ole otseselt tunneli idee vastu, kuid Hiina raha hoidke küll Eestist heaga eemale!
Montenegro (montenegro keeles Crna Gora) on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres. Pindala on 13 812 km² ja rahvaarv 622 359 (2018).
Lääne-Balkani riikide hulka arvatud Montenegro piirneb Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo ja Albaaniaga. Rannajoone pikkus on 294 km. Maismaapiiri pikkus on 625 km.
Aastatel 1918–1992 oli riik Jugoslaavia koosseisus (alates 1945 liiduvabariigina). Seejärel oli riik aastatel 1992–2003 Jugoslaavia Liitvabariigi nime kandnud riigi osa, mis 2003. muutis oma nime Serbia ja Montenegroks. Montenegro iseseisvumisega 2006. aastal kaotas Serbia oma väljapääsud merele, kuigi koostöö jätkub.
Ametlikel andmetel määratles 2004. aastal 43,16 protsenti Montenegro elanikest end montenegrolastena. 31,99 protsenti eelistas end nimetada serblasteks. Bosnialastena määratles end 7,77%, albaanlastena 5,03%, muslimitena 3,99%, horvaatidena 1,1%, mustlastena0,42% ning jugoslaavlastena 0,3% elanikest.
Montenegrolased on ajaloo, keele, religiooni ja etnilise päritolu poolest lähedased serblastele. (Vikipeedia)