05.07.2020
Rushmore mägi nelja presidendi kujudega.
Ameerikas elav poliitikavaatleja Jüri Toomepuu annab ülevaate selle suurriigi olnust ja olevast.
Iseseisvusdeklaratsioon ja -sõda. 244 aastat tagasi, 4. juulil 1776, kuulutasid 13 Suurbritannia kolooniat endid iseseisvaks. Kontinentaalkongress võttis vastu Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni, mille oli koostanud Thomas Jefferson, üks kõige andekam paljudest andekatest Ameerika riigiisadest. Tõeliselt iseseisvaks tegi Ameerika Ühendriigid aga rasketes lahingutes võidetud võit kaheksa aastat kestnud Iseseisvussõjas kindral George Washingtoni juhtimisel.
Maailma vanim põhiseadus. 13 aastat pärast iseseisvusdeklaratsiooni, aastal 1789, kehtestati Ameerika Ühendriikide põhiseadus. Rohkem kui 200 aastat kehtinud põhiseadus on püsinud tänu selle koostajate tarkusele kehtestada võimude lahususe printsiip, tasakaalustada niihästi riigi täidesaatev, seadusandev ja kohtu võim kui ka föderaalvalitsuse ja osariikide volitused ning kindlustada enamuse huve, samas kui vähemuste õigused on kaitstud.
Rikas ja võimas. Oma 244. aasta sünnipäeval on USA kindlalt maailma võimsaim riik. Rahvaarv, mis on tõusnud 328 miljonile, jääb varju Hiinale, kus elab 1,4 miljardit inimest, ja Indiale 1,3 miljardi inimesega, aga on rohkem kui kaks korda suurem Venemaa 142 miljonist. Enne Wuhani viiruse kahjustusi oli USA sisemajanduse koguprodukt 21,4 triljonit dollarit aastas võrreldes Hiina 14,2 triljoni, India 3 triljoni ja Venemaa 1,6 triljoniga.
Pärast aasta 2016 valimisi, kui presidendiks sai vabariiklane Donald Trump motoga „Make America great again“, („Teeme Ameerika jälle võimsaks“), toimus erakorraline majanduse õitseng ja kasv. Töötute protsent langes 3,6 protsendile, viimase poolesaja aasta madalaimale – töökohti oli rohkem kui tööotsijaid, palgad tõusid. Obama aastatel unarusse jäetud riigikaitse taastati. Riigikaitse kulutuste eelarve eelmisel aastal olid 721,5 miljardit dollarit, võrreldes Hiina 177,6 miljardi, Venemaa 65,1 miljardi ja Saksamaa 49,3 miljardiga.
Presidendivalimised kriisi kammitsas. Enne Wuhani viirust ja hiljutisi laiaulatuslikke rahutusi USAs näis president Trumpi tagasivalimine selle aasta novembris olevat päris kindel. Ta vastaspartei, demokraatide, tõenäoline kandidaat Joe Biden näis Trumpiga võrreldes mannetu. Ta sageli segased ütlused ja korruptsioonilane tulutoov tegevus, kui ta juhtis USA Hiina poliitikat ja ta poja priske sissetulek korrumpeerunud Ukraina Burisma energiafirma mitte-midagi-tegeva palgalisena, ennustas talle kindlat kaotust.
Wuhani viiruse tagajärjed ja veel enam märatsemised, rüüstamised ja vägivaldsused, mis järgnesid Minneapolise politsei poolt kinnipeetu mustanahalise George Floydi vägivaldsele surmale, on tublisti kergitanud demokraatide lootust novembri valimistel võidukad olla.
Esialgsed, põhiseadusega kooskõlas olevad demonstratsioonid muutusid kiiresti mustanahaliste „Black lives matter“ – mustade elud loevad – liikumise eestvedamisel märatsemisteks, rüüstamiseks, süütamisteks ja tapmisteks. Märatsevate poolt tapetute arv on tõusnud juba paarikümnele, sadu politseinikke ja kõrvalseisjaid on vigastatud, kindlusseltsid teatavad, et kahjude arv on katastroofiline. Mustanahalised on hakanud hävitama ka USA ajaloo suurmeestele püstitatud monumente, ettekäändel, et need on rassistlikud. Arusaamist neil Ameerika ajaloost ei ole, sest nad tahavad hävitada ka Lincolni monumendi. Lincoln oli president kelle juhtimisel vabastati mustad orjusest.
Tavaliselt on parteil, kes võimul pole, parem võimalus võiduks, kui riigi majandus on halb ja veelgi suurem võimalus, kui rahva hulgas on küllalt rahulolematuid. Seetõttu on demokraatidele kasulik, kui Wuhani viiruse tagajärjel töötuks jäänute arv jätkaks kasvu ja samuti et märatsemised, rüüstamised, vigastamised ja tapmised kestaks kaua ja teeks nii palju kahju kui võimalik.
President Trumpi iseseisvuspäeva kõne, kellele vaimustav, kellele hirmutav. President Trump pidas iseseisvuspäeva pühitsemiseks kõne Rushmore mäe kaljupanka raiutud nelja USA presidendi monumendi jalatsil. Rohkem kui kümme tuhat inimest osalesid sellel. Telesaadet jälgis rohkem kui 20 miljonit. Huvitav on see, et vasakpoolne meedia ja Google ei avalda neid arve – nad on nõus avaldama ainult seda, mis Trumpi kahjustab.
Trumpi pooldajad olid vaimustatud kõnest, mis lubas austada ameerika ajaloolisi suurmehi ja nendele püstitud monumente, kaitsta põhiseaduses antud vabadusi ja taastada seadusekuulekuse ja korra. Vasakpoolne meedia kritiseeris üritust, väites, et see levitab viirust, kuigi demonstreerivaid ja märatsevaid nad selles ei süüdista. Muidugi ei meeldinud neile ka kõik muu, mida Trump lubas või kiitis.
Demokraatide edu ja vabariiklaste lootused. Viimased küsitlused näitavad, et kui valimised toimuks täna, oleks Biden võitja. Küsitlused näitavad aga ka, et rahva enamik tahab jälle tööle hakata ja seda, et nende enamik soovib märatsemiste ja rüüstamiste lõpetamist, ja nad ei taha politseiametite eelarvete hävitamist või kärpimist.
Demokraadid, kes olid ennustanud mai kuus töötuse kasvu 19 protsendini, said neid kurvakstegeva tagasilöögi, kui mai ja juuni kuu jooksul kasvas töötajate arv 6,9 miljoni võrra, rohkem kui kunagi varem, ja töötus langes 14, 7 protsendilt 11,1 protsendini. See näitab majanduse V-kujulist tõusu, mida president Trump ennustas.
Tuleviku perspektiivid. Maailma ajaloost võime õppida, et impeeriumid ja riigid kasvavad võimsaks, aga ka kahanevad, varisevad või kaovad ajaloo prügikasti.
Trumpi tagasivalimine tähendaks senise eduka kursi jätkumist. On kindlasti põhjust loota, et nii nagu ta lubas teha Ameerika jälle võimsamaks, ja tegi nagu lubas, suudab Trump muuta, nagu ta lubab, Ameerika järgmise nelja aasta jooksul veelgi võimsamaks.
Demokraatide võit tähendaks suurt sammu sotsialismi poole, millega kaasneb tavaliselt vaesus ja viletsus. Võib arvata, et tõstetakse, nagu nad on lubanud, inimeste maksukoormus, mille kahandamine Trumpi poolt tõi kiire majanduskasvu. Küllap langeb siis ka riigikaitse unarusse, nagu see oli kaheksa Obama aasta jooksul.
USA ja demokraatia vaenlastele teeks Bideni presidendiks valimine ja jõuetu Ameerika suurt rõõmu. Eestile ja eestlastele võiks meie kõige tähtsama NATO liitlase allakäik osutuda katastroofiliseks.
USA-le soovime aga õnne ta 244. sünnipäevaks ja jääme lootma, et ta püsib võimsana, jõukana ja paljude inimeste unistuste maana veel palju aastaid.
Jüri Toomepuu
