Valimiste eel kõlavad lakkamatud süüdistused EKRE kohta, nagu rahvuskonservatiivid oleksid flirtimas venelastega. See on päris naljakas väide, sest EKRE ei tee venekeelset valimiskampaaniat ja valimismaterjale muus keeles kui eesti keel te ei leia, kui siis ehk ainult mõni Ida-Virumaa kandidaat on midagi ekstra oma majanaabrite jaoks omal kulul üllitanud.
Aga teised erakonnad teevad vene valijatele hoogsat ajupesu. Märt Sults pidas pika ja segase vene monoloogi Eestist väljasaadetud putinisti Kornilovi portaalile baltija.eu, tema esinemist filmis KaPo vana kunde; Экс-депутат парламента Мярт Сультс поделился своими планами на ближайшие выборы (видео) | Baltija.eu Tõnis Palts avaldab venekeelseid valimisasju Бывший мэр Таллинна Тынис Пальтс делает кампанию на русском языке, но не ради голосов (postimees.ee) Yana Toom ja teised keskerakondlased käivad vene riigimeedias nagu enda kodus. Mida teeb sotside komissar Lauri Läänemets, kõik te olete juba kuulnud.
Eurosaadiku Toomi kanalis (seda vahendab ka baltija.eu) toimus äsja suur valimisdebatt Toomi ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti vahel. Oluline lõik sellest oli pühendatud ka EKRE ja isiklikult Martin Helmele (algab 6.20): https://www.youtube.com/watch?v=5tcNSLWfNBc
Tõlge venekeelse video pealt:
Yana Toom: „Meie Mihhailiga suhtusime koalitsiooni EKRE-ga väga halvasti, seda enam et peaminister Helme… no minule pähe ei mahu, ja nagu ma võin järeldada meie parteisiseste arutelude põhjal, see ei mahu üldse kellelegi pähe, et Helme võib olla peaminister. Ma arvan, et see oleks suur löök Eesti kuvandile, kaasa arvatud Euroopas, no ja meie valija ei saaks meist üldse aru, kui me lubaksime sel sündida. Mihhail, mida ütlete?“
(Vahemärkusena: nii palju lööke „Eesti kuvandile Euroopas“ nagu oma eestlaste poolt antud euromandaati kasutades annab Toom juba aastaid, pole keegi andnud – IM)
Mihhail Kõlvart: „See on vist see harv juhus, kui ma ei ole Yanaga päris nõus. Selgitan miks. Esiteks hakkab mul natuke vastu see loogika ja lähenemine, et keegi määrab, kellel on õigus pääseda parlamenti, kellel pole seda õigust, kes võib kunagi saada peaministriks, kes ei või. Täpselt sama loogika on alati suunatud ka meie vastu: mitte mingil juhul mitte kunagi ei tohi keskerakondlased pääseda valitsusse, mitte mingil juhul ei tohi keskerakondlane saada peaministriks. Seda peavad otsustama inimesed, seda peab otsustama rahvas. Ja kui rahvas nõnda otsustas ja toetas peaministrina Martin Helmet, andes sellele erakonnale kõige rohkem hääli, siis peame me vaatama ennast peeglist ja küsima endalt: miks nii juhtus, et inimesed meid ei usalda, vaid usaldavad seda parteid, usaldavad seda konkreetset poliitikut, konkreetselt Martin Helmet. Meie vaataja kirjutab, et me teie poolt ei hääleta, kuna meie hääl ei lähe mitte teie kukrusse, vaid läheb Martin Helme kukrusse…Hoopis teie poolt mitteantud hääl läheb teiste parteide kukrusse, keskerakonnale teie poolt mitteantud hääl läheb teiste erakondade hoiukarpi. Vat see on reaalsus. Kordan veel üks kord: igal erakonnal, mis kandideerib parlamenti, on õigus pääseda parlamenti, on õigus moodustada valitsus, ja juba valijate ülesanne ja partei ülesanne on näidata, et just nemad väärivad seda kõige rohkem, või siis tõesti mitte lubada sisse oma konkurente. Meie tõesti astusime 2019. aastal koalitsiooni vastu, ja kui partei otsustas sinna astuda, me pidime vastutama ka selle otsuse eest, seepärast me Yanaga täpselt samamoodi vastutame erakonna otsuse eest olla 2019. aastal koalitsioonis koos EKRE-ga. Nagu näitab praktika, koalitsioon EKRE-ga, koalitsioon reformiga – mõlemal juhul oli väga palju pretensioone koalitsiooni, keskerakonna ja partnerite vastu, kuid kahjuks selline kombinatsioon, kui valitseb ainult keskerakond, on võimatu – täpselt nii, nagu võimatu – ma väga loodan – on ka selline variant, et ainult EKRE oleks võimul. Seepärast just nendest häältest, mida te annate ühele või teisele parteile, hakkab sõltuma see valitsuse võrrand – kellel on neid hääli rohkem, sel on suurem võimalus pääseda koalitsiooni. Kuid selline asi, et üks partei oleks koalitsioonis võimul, selline asi ühelt poolt kahjuks, teiselt poolt aga võib-olla ka õnneks on riiklikul tasemel võimatu. Ma arvame, et me ei saa praegu rääkida sellest, et me mitte mingil juhul ei lähe EKRE-ga koalitsiooni – mitte sellepärast, et see ei ole nii, vaid seetõttu, et me oleme ükskord juba seda rääkinud. Ja pärast juhtus nii, et see koalitsioon sündis. Praegu võin ma öelda – arvan, et Yana ja enda eest – et me sellist koalitsiooni ei toeta terve rea põhjuste tõttu. Ja küsimusele vastab valija – kas ta usaldab meid või mitte. Kuid lõppkokkuvõttes tõenäoliselt hakkab valija meilt küsima – aga mida te tegite ühes või teises koalitsioonis, või mida te saate saavutada ühes või teises koalitsioonis? Mida te konkreetselt saate teha? Need on need küsimused, millele meil tuleb vastata.“
Mihhail Kõlvart vastas Toomile niivõrd kaalutleult, intelligentselt ja demokraatiapõhiselt, et tekkis kogunisti küsimus – et kes nendest siis tegelikult Euroopa parlamendi liige on? Aga Yana Toom lasi kohe käiku selle, mida ta endise Stolitsa ja Denj za Dnjomi peatoimetajana kõige paremini valdab – rahvusvaenu õhutamist ja kogunisti räpaseid kuulujutte.
Yana Toom: „Ma olen nii nõus kui ka natuke mittenõus, sest küsimus oli ju mitte koalitsioonist EKRE-ga, vaid Helmest kui peaministrist koalitsioonis EKRE-ga. Küsimus oli peaministri ametist. Sellega, et koalitsioon võib olla igasugune, sellega olen ma nõus. Kahjuks. Muide, rida inimesi ka esitavad pretensioone – teie olete nõus minema võimu nimel koalitsiooni kellega iganes… Meil on EKRe-ga väga ebavõrdne situatsioon. Sest EKRE töötab praegu ainult eestlaste heaks, meile täna hommikul rääkis üks kolleeg, et Mustamäe telkides nendel sel nädalavahetusel mingisugustele vene tädikestele EKRE keeldus teed kallamas, kuna nad eesti keelt ei rääkinud… Aga koalitsioon, arvan ma, on võimalik. Kuid ikkagi Helme peaministri rollis mind isiklikult ehmatab.“
Selline huvitav intervjuu. Võitlus vene valijate häälte poolt jätkub, EKRE selles ei osale. Kuid selle peale, et rahvuskonservatiivid olevat keeldunud kallama vene tädikestele teed – see on nagu Mary Krossi tuntud provokatsiooni hale plagiaat.
Ivan Makarov