17.12.2019
Yana Toom külas Süüria diktaatoril Bashar al-Assadil.
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi hinnangul tuleks Süürias ja Iraagis viibivate Euroopa kodanike lapsed tuua kodumaale, mis teeb temast omal moel äärmuslaste eestkostja.
Toom saatis Euroopa Komisjoni siseasjade volinikule Ylva Johanssonile küsimuse Euroopa Komisjoni poolt plaanitud tegevuse kohta, et Euroopa Liidu kodanike lapsed, kelle vanemad on omal ajal läinud Iraaki ja Süüriasse, saaksid tagasi pöörduda kodumaale, edastas Toomi büroo.
Toom viitab Belgia rahvusvaheliste suhete instituudi Egmont andmetele, mille kohaselt on Euroopa kodanikke Süüria kolmes põgenikelaagris kokku 450–500 täiskasvanut ja 700–750 last. Lisaks on pärast 2012. aastat Iraagis ja Süürias viibivatel Euroopa Liidu kodanikel sündinud palju lapsi, kuid nende kohta ei ole piisavalt andmeid.
“Laste ohutu kodumaale naasmine peab olema kõikide Euroopa Liidu riikide esmane ülesanne,” sõnas Toom.
Pöördumises, millele on alla kirjutanud mitmed Euroopa Parlamendi Renew Europe fraktsiooni liikmed, antakse teada Prantsusmaa, Rootsi ja Saksamaa poolt laste kodumaale naasmise protsessi alustamisest, kuid väga aeglases tempos. Nii on Prantsusmaa siiani võtnud vastu 18 last, Šveits seitse last ja Saksamaa alla kümne lapse. Ka on Soome andnud teada, et hakkab võimaluse tekkides kodumaale tooma ISIS-e võitlejate naisi ja lapsi.
Toom märkis, et ISIS-e võitlejate naasmine kodumaale on väga keeruline küsimus, sest mõnel juhul on tegemist rünnakutes osalenud naistega. “Lapsed pole aga süüdi. Ja karistada lapsi vanemate poolt toime pandud kuritegude eest on ebainimlik,” sõnas ta. Toom lisas, et Kasahstan, Usbekistan, Venemaa, Kosovo ja Türgi võtsid vastu 1200 oma kodanikku, neist enamus lapsed.
2018. aasta 14. jaanuaril kirjutas Postimees, et Eestis Süüriasse “pühasse sõtta” läinud Ivan Sazanakov ehk Abdurrahman Azan on seal surma saanud, kuid tema naisel Lolital ja kahel vanemal lapsel on Eesti pass, kaks last aga on sündinud Süürias ja neil pole mingit kodakondsust.
Yana Toomi ettepanek tooks Eestisse tagasi ka eelnimetatud pere. Kapo hinnangul on perel selleks ka õigus, kuid siin tuleb mängu julgeolekukaalutlus – see, et need inimesed, sealhulgas lapsed, on juba äärmusluse mõju all, on vägagi tõenäoline. Tagasilubamine aga tooks Eestisse potentsiaalsed pühasõdalased.
Yana Toomi tegutsemine rahvusvahelises mastaabis on samuti üsnagi kahtlust äratav – ennast Euroopa föderalistiks nimetav poliitik on külastanud Süüria presidenti al-Assadi ning õigustanud Krimmi annekteerimist.
Enamik Euroopa riike on hoidunud tagasi võtmast neid ISIS-e pruute, kes on ka Süürias ennast jätkuvalt äärmuslastena näidanud – nii kirjutas Delfi tänavu augustis: “ISIS-e pruudid pussitavad Süüria laagris valvureid ja pilluvad abitöötajaid kividega.” See lubab eeldada, et tagasitoodavad euroopalikku ühiskonda lihtsalt enam ei sobi.
Soome vasakvalitsus aga on asunud oma kodanike al-Holi laagrist äratoomist lausa seadusevastaselt korraldama – sellest on saanud valitsuse välisministri Pekka Haavisto jaoks suur skandaal.