Yana Toom: ütlen “kultuuriautonoomia”, mõtlen “автономия”

Tänu venemeelsele ja multikultuursele riigipoliitikale on kõik venelaslik Eestimaad taas hõivamas.

Tuntud Kremli-meelne Eesti poliitik Yana Toom ütles Raadio 4-le parteis toimuvatest muudatustest rääkides, et aeg on kaaluda venekeelse kogukonna kultuuriautonoomiat.

Kuna ta rääkis seda juttu Keskerakonna Narva piirkonna juhina, siis tahtmatult tekivad kohe paralleelid poliitilise autonoomiaga, mille ideed on Ida-Virumaa Kremli-meelsetes ühiskonnakihtides hautud juba Eesti taasiseseisvumisest saati. Ja pole vähematki kahtlust, et nendele kõlabki sõna “kultuurianatoomia” raudselt sõnana “autonoomia”.

Toom väidab, et 1993. aastal vastuvõetud kultuuriautonoomia ei töötavat. Ometigi näeb Tallinna linnapildis taas üha tugevamalt kakskeelsust, kusjuures on need märgatavad just venekeelsete kultuurisündmuste reklaamides, mis sageli ongi vaid venekeelsed. Seega on olemas nii venekeelsed kultuuriüritused kui ka vene keel avalikus ruumis. Vabaduse väljakul Jaani kiriku juures aga võib näha etenduse “Jolka” reklaami, mis on täiesti venekeelne – ja selliseid on kümneid!

Veelgi tuntavam on vene keele üldine surve kõigil elualadel, alates töökeskkondadest, kuhu vene keele oskuseta eestlasi enam tööle ei taheta, ja umbkeelsetest Maximatest kuni suurüritusteni Kadriorus, kus ajuti jääb tunne, nagu oleksid Moskva Gorki pargis.

Kultuurianatoomia tähendab üldjuhul riigi poolt tagatavaid võimalusi vähemusrahval endal oma kultuuri arendada. Toomi jutt ERR-is aga viitab võimalusele hariduseks, informatsiooniks ja kultuuriliseks arenguks emakeeles. Täpsemalt võttes näeb Kremli-meelne poliitik kultuuriautonoomias siiski venekeelse kooli naasmist (haridus) ja vene keele kasutuselevõttu kogu riiklikus süsteemis (info kontekstis). Tegelikult see tänu Keskerakonnale juba vohabki.

Keskerakond tundub lõhestunud olevat – Ratase valitsus soodustab slaavlaste sissevedu, minister Reps teeb kakskeelseid koole, aga Toomile ja Kõlvartile on sellest vähe, sest esimene räägib puudulikust kultuuriautonoomiast, teine rahvustevahelise vaenu süvenemisest (eestlaste poolelt). Ilmselt on KE vene poliitikutele Ratase-Simsoni-Repsi seltskonna järelandlikkusest vähe ja nad panevad üha uute süüdistustega pressi peale, et valimiste eel uusi järeleandmisi saada.

Eesti keel, mille nõrgemale positsioonile ei taha mõelda ei Toom ega Kõlvart, ongi nüüd kahe tule vahel – idast pressivad peale vene keel ja meel, läänest globalism ja multikultuursus. Eestlusel on viimane aeg positsioonid tagasi võtta ja ainus, kes seda tahab ja suudab ära teha, on EKRE.