Reedel, 11. augustil, viskas Yle uudisteportaal ette uudise, mille pealkiri teatas: „Kliimameetmetega venitamine võib Orpo valitsuse kohtusse viia“.
Uudisel on oma eellugu.
2022. aasta juulis jõustus Soomes uus kliimaseadus. Selle järgi peab Riiginõukogu (ehk valitsus) silma peal pidama, kas Soome ikka jõuab välja endale kliimapoliitikas seatud eesmärgini. Meenutagem, et Soome on seadnud endale Euroopa võrdluses eriti auahne sihi – saada süsinikuneutraalseks riigiks juba aastaks 2035, kui enamus riike peab sama sihikut alles aastal 2050.
Nõutud kontrolli mõõdikuks on igaaastane kliimaaruanne. Seekordne esitati Eduskunnale 27. oktoobril 2022. Aruandes täheldati, oh jubedust, et Soome maakasutussektori süsinikusidumisvõime on „kokku varisenud“. Just sõnaga „romahtanut“ kirjeldavad Yle ajakirjanikud olukorda, kus Statistikakeskuse prognoos näitab, et süsinikku eraldub sektoris rohkem kui seotakse.
Uus seadus pühib nagu uus luud ikka ja nõuab muuhulgas ka uusi süsinikusidumise arvestamise meetodeid. Seetõttu ei ole aastaaruande andmed veel võrreldavad eelmiste aastate omadega. Ka on aruandes mainitud, et tegu on prognoosiga, ennustusega, mitte juba teostunud protsesside andmestikuga.
Valitsus järgib 2022. a. juulis vastuvõetud meetmepaketti rohepöörde edendamiseks. Sellegipoolest kargasid rohepöörajad tagajalgadele. Soome looduskaitseliit ja Greenpeace kaebasid 2022. aasta lõpus Riiginõukogu Kõrgemasse halduskohtusse. Seaduserikkumine seisnes nende meelest selles, et valitsus ei kiirustanudki uusi, rangemaid kliimameetmeid võtma, süsinikusidumisvõime „kokkuvarisemisest“ hoolimata.
Ülemkohtul ja Kõrgemal halduskohtul on seaduse järgi võimalik ise otsustada, milliseid kohtuasju menetlusse võtta ja milliseid mitte. Tänavu juunis otsustas Kõrgem halduskohus roheorganisatsioonide kaebuse tagasi lükata.
11. augusti uudises on YLE reporter Pauliina Tolvanen palunud Kõrgema halduskohtu otsust kommenteerima kolm inimest, kes on mainitud kaebuse koostamisega seotud ja kohtu otsusega kursis.
Analüüsijad olid üsna ühel meelel, et kuna kliimapoliitika sihid on kliimaseaduses kirjas, siis sedakaudu avaneb võimalus valitsust sundida tõhusamaid meetmeid võtma. Võimalus mõne kohtuasja menetlemisel välja jõuda kohtuotsuseni, et valitsus on kliimaseadust rikkunud, avaldab otsuste tegijatele survet.
Värvikaima kommentaari esitas keskkonnajurist Matti Kattainen Soome looduskaitseliidust, kes käsiloleva kaebusega seotud protseduuri nimetas „tormihoiatuseks valitsusele“.
„Tulevikus peab Riiginõukogu suutma näidata, et selle kavandatud meetmed piisavad kliimaseaduses kirjapandud eesmärkide saavutamiseks,“ sedastas keskkonnajurist.
Oot-oot. Peame hetkeks hoogu ja mõtleme natuke. Üha rohkem hakkab nii Euroopas kui ka mujal maailmas kuulda olema tõsiselt võetavate teadlaste argumenteeritud hääli, mis kogu kliimakatastroofi kõva kahtluse alla seavad. Kuigi neid raevukalt vaigistada püütakse, tõuseb neid siiski üha enam esile. Ka inimeste rahulolematus rohekägistajate tegevusega kogub hoogu.
Siin on aga Soome Eduskunta võtnud endale kõrgeima teadusliku autoriteedi rolli, kes perfektselt teab, milline olukord planeedil valitseb ja suudab sellele vastavalt kliimaeesmärgid aasta täpsusega paika panna, et Soomest saaks aastaks 2035 süsinikuneutraalne riik.
Vähe sellest. Soome valitsus on edaspidi kohtu ähvardusel sunnitud enda kanda võtma ülesanded, mis kogu maailma teadlaste kooskonnal siiamaani üle jõu on käinud. Ta peab täpselt teadma, milliseid kliimameetmeid planeerida, milline on nende mõju ja kas nad ikka võimaldavad Soomel nõutud tähtajaks süsinikuneutraalseks saada või jääb aasta-paar puudu. Ja kui milleski eksib, siis on kohe kohtuprotsess kaelas.
Artikli autor Pauliina Tolvanen teatab artiklile lisatud videoklipil parastava hääletooniga:
„[Kõrgema halduskohtu määratud] kurss tähendab, et riigiametnikud peavad järgima kliimaseadust. Tähendab, et Orpo valitsus peab nüüd näitama, et kavandatud kliimameetmetega on Soomel võimalik aastaks 2035 süsinikuneutraalseks jõuda. Kui valitsus venitab või natuke hämab, siis võib ees olla kohtuskäik. Nii et kui valitsus kliimapoliitikat pingumale ei tõmba, võidakse seda teha kohtu otsusega.“
Niisuguse toobritäie mürkrohelist ideoloogiat kallas Soome rahvusringhääling Yle, kes peaks ju erapooletuse eeskuju näitama, oma lugejatele kaela. Tekib küsimus: miks just nüüd nii ägedalt? Kirjeldatud sündmused leidsid ju aset kuid tagasi, muist isegi möödunud aastal.
Eduskunta alustab septembris täiskogu istungitega. Uue valitsuse ministrid saabuvad riburada pidi puhkuselt tööle – niivõrd kui õelad minevikus urgitsejad neil sel suvel üldse puhata on lasknud. Tööd alustab uus valitsus, kus Põlissoomlased näitavad kõige tervemõistuslikumat suhtumist rohepöördesse. Neile tuleb ju luua hästi leppimatu ühiskondlik õhkkond ja kõige võimatumad töötingimused.
Tundub tõenäoline, et Yle äkilise roheaktiivsuse põhjus peitub just siin.
Paul Oja