27.10.2020
“Mind süüdistati selles, et mu ema on venelane, ja räägiti, et mu isa on nats.”
Sotsist eurosaadik Marina Kaljurand võrdleb intervjuus venekeelsele Postimehele LGBT olukorda Eestis kurikuulsa “juudivabadusega”, hirmutab rahaliste sanktsioonidega selle eest, kui samasoolisi ei nunnutata, räägib investorite lahkumisest ja teatab, et 1990. aastate imidž olevat kadumas.
Millist imidžit Kaljurand mõtleb? 1990. aastatel läks Eesti rahvusriigi teed ega mõelnud veel vähimalgi määral homodele. Kui Rajevskaja-Kaljurand ise sellele mõtles, siis mitte riik.
Pealkiri Марина Кальюранд: “EKRE противопоставляет чистопородных эстонцев всем другим” on eriti pretensioonikas – EKRE vastandavat Kaljuranna arvates tõupuhtaid eestlasi kõikidele teistele. Vähemalt LGBT-teemas tundub selline väide eriti jaburana.
Kaljurand teatab, et eelmisel suvel polevat Poola LGBT propagandast vabade tsoonide tõttu saanud osa eurorahasid ja ähvardab sama stsenaariumiga ka Eestit – sellised asjad pidavat juba uue eelarve paikapaneku käigus toimuma. Ta üritab jätta muljet, et sanktsioonid on kohe-kohe tulemas.
Tegelikult lükkas Euroopa Komisjon tagasi kuue Poola linna taotluse osaleda rahalisi toetusi pakkuvas kaksiklinnade kultuurikoostöö programmis nende ametliku suhtumise tõttu seksuaalvähemustesse. Muus osas pole EL midagi ette võtnud, kartes eelarve blokeerimist Ungari ja Poola poolt.
Investorite kohta räägib Kaljurand, et nood olevat mures vähemuste pärast – mis ajast huvitab majandust ideoloogia? Rootsi investorid ehk tõesti ei nõustuks enne läbirääkimiste laua taha istuma, kui sellel pole vikerkaarelippu. Kui anda Hiina kapitalile näiteks lahealuse tunneli rajamine (parem mitte), ei kõssaks mitte ükski hiinlane sellest, kas siin on kooseluseadus või mitte.
Kaljurand üritab iga hinna eest väita, nagu oleks kogu Euroopa samasooliste abielud heaks kiitnud, ta loodab, et noorem põlvkond aitab abielureferendumi läbi kukutada ja teatab, et ka traditsioonilises peres olevat õige homoabielusid toetada.
Kui venekeelse Postimehe reporter küsib talt Eesti maine kohta, oskab Kaljurand tuua ainult näite Soome peaministri väidetavast solvamisest.
Valetaja Kaljurand kordab demagoogiliselt üle väite, et Teise maailmasõja ajal olevat teatud riigid kuulutanud ennast juudivabaks – seda väitis Saksa ohvitser Martin Sandberger Wannsee konverentsil Eesti kindralkomissariaadi territooriumi kohta. Sotsist eurosaadik Marina Kaljurand väitis arvamusfestivalil, et “juudivabaks” kuulutas ennast “Eesti Vabariik Saksa okupatsiooni all”
Intervjuud läbi viinud Jelena Poverina tunnustuseks võib öelda, et tegu on Eesti meediamaastikult täiesti ainulaadse nähtusega: tema küsimused on asjalikud ja neutraalsed, ta viitab sageli sellele, kuidas näevad asju traditsionaalsete väärtuste toetajad, küsib sotside plaanide kohta pereväärtuste osas, kahtleb homotoetajate plaanide teostumises – täiesti vastupidiselt eestikeelsetele saatejuhtidele, kes oleks Marina Kaljuranda ainult tagant õhutanud.