19.02.2021
Nii nagu Aafrika kolib Euroopasse, kolib ka Ladina-Ameerika USA-sse. (Foto: Scanpix)
Ilmselt mäletavad kõik eurooplased, kuidas Saksamaa kantsler Angela Merkel hõikas 2015. aastal süürlastele: “Tulge, Saksamaa võtab kõik vastu!” Ja nad tulid, mitte ainult Süüriast, ja tulevad tänaseni, nii paatidega üle Vahemere kui ka jalgsi läbi Balkanimaade.
Täpselt samamoodi teeb USA uus president Joe Biden, kes hõikab nüüd kogu Ladina-Ameerikale “Tulge!” Ja nemadki tulevad.
USA demokraadid avalikustasid neljapäeval eelnõu, mis president Joe Bideni plaanist lähtudes looks võimaluse kodakondsuse saavutamiseks 11 miljonile dokumentideta sisserändajale, vahendab AFP.
Bideni sõnul on reformide eesmärk anda tagasikäik poliitikale, mida ajas tema eelkäija Donald Trump, kes üritas jõuliselt peatada ebaseaduslikku ja vähendada seaduslikku sisserännet ning saata välja dokumentideta, isegi riigis aastakümneid viibinud immigrante.
Seaduseelnõu keskmes on pakkuda võimalus kaheksa aasta jooksul kodakondsuseni jõuda suuremale osale Ühendriikidest elavatest ja töötavatest dokumentideta sisserändajatest. Teiste eelnõus mainitute seas on kodumaal aset leidud vägivalla või loodusõnnetuste tõttu Ühendriikides ajutise kaitse staatuse (TPS) saanud.
Rõhutamaks Bideni administratsiooni taganemist Trumpi karmist sisserändevastasest poliitikast, tehakse eelnõus ettepanek lõpetada dokumentideta migrantide nimetamine USA seaduses võõrasteks (aliens). Selle asemel viidatakse neile kui mittekodanikele.
Biden teatas oma esimesel tööpäeval 20. jaanuaril, et jätkab sisserändeseaduste igakülgset reformimist, et kehtestada “inimlikum” ja “õiglasem” süsteem. Lisaks kodakondsuse pakkumisele paljudele juba Ühendriikides elavatele migrantidele, soovib Biden leebemat poliitikat ka piiril, lõpetades Trumpi nulltolerantsi lähenemise ning taasühendades selle tõttu lahutatud pered.
Kogu see poliitika on juba vallandanud massimigratsiooni Ladina-Ameerikast, eriti Hondurasest ja Guatemalast. Kohe kui Bideni võit kindel oli, asusid migrandikaravanid USA poole teele ja tõenäoliselt hakkab nende arvukus kiiresti kasvama – vaeses Ladina-Ameerikas on kohal juba sama sõnum, mis oli 2015. aastal Aafrikas ja Lähis-Idas.
AFP uudistepaketis oli juba ka väike uudis sellest, et USA soovib algatada Guatemalaga koostöö selles osas, et migrandid ei peaks kodumaalt lahkuma, aga see algatus kohe kindlasti ei tööta, sest ebademokraatlikes ja vaestes Kesk-Ameerika riikides selliseid tingimusi luua on raske kui mitte võimatu.
Migrandikaravanid saavad ilmselt nüüd karmiks reaalsuseks ka nn transiitriikidele, ennekõike Mehhikole, kust hakkavad miljonid läbi tormama. USA-s endas aga hakkab see mass varsti suuri probleeme tekitama, ennekõike sellega kaasneva kuritegevuse tõttu, sest kaasa tuleb ka Ladina-Ameerika narkomaffia struktuur.
Biden ja demokraadid sellest ilmselt ei hooli – nende eesmärgiks on tekitada Demokraatlikule parteile tugev valijaskond, uued kodanikud, kes hääletaks oma legaliseerimise eest kindlasti nende poolt. Muuhulgas tahetakse ka muuta vabariiklaste kantsi Texase elanikkonna koosseisu nii, et see latiinode abiga demokraatidele anda.
Muidugi on siin üks oluline konks – varasemad migrandid kipuvad uute masside saabumisel minema konservatiivsema elanikkonna leeri, sest nemad on oma hüved kätte saanud ning massimigratsiooni tõttu peavad uusi tulijaid ülal pidama. Lisaks on nad ka kohanenud Ameerika elulaadiga, mistõttu värskete migrantide kodumaine mentaliteet hakkab neile vastu. Näiteks kuubalased on USA-s selged vabariiklaste toetajad.
Biden ja tema seltskond unustavad ka selle, et kui latiinod on riigis enamuses, hakkavad võimu jagama Martinezid ja Gonzalesid, mitte Bidenid ja Clintonid. Aga vasakpoolsed demokraadid ei arvesta ega arvestanud paljuga.
TheBlaze kirjutab sellest, kuidas Biden on pööranud tülli vasakpoolsetega, sest tunnistas, et tal pole võimalik ellu viia varasemat lubadust tühistada üliõpilaste õppelaenud kuni 50 000 dollarini. Marksistlik liikumine Black Lives Matter nõuab raha ja võimu jagamist toetuse eest suviste massirahutustega – tänavaliikumine pole paraku kunagi valitsuse võimupartner.
Kõik need survegrupid, kes demokraate võimule aitasid, hakkavad nüüd reaalseid tegusid nõudma, sealhulgas näiteks politsei kammitsemist – ühtesid nõudmisi pole lihtsalt võimalik täita, teised aga tähendaks võimu laialijagamist. Lisaks aga süveneb lõhe konservatiivse ühiskonna osaga.
USA kohta on öeldud, et seal käib madala aktiivsusega kodusõda. Biden laseb riigi veel kaosesse langeda ja siis võib see aktiivsus ka kerkida.
