17.05.2021
Hukatuse tee.
Kui lugeda Eesti gretathunbergite sõnavõtte, siis tundub, et ka nemad on kasvanud reaalsusest väljaspool, teadmata, et pilvepiiri-unistustel pole tavaliselt reaalsusega mingit pistmist.
Nii kirjutab Kertu Birgit Anton ERR-i arvamusloos: “Mul polnud kunagi kavatsust saada keskkonnaaktivistiks. Ma lihtsalt tahan elada maailmas, kus inimestel on toitu ja joogivett, kus merevesi ei tule tuppa ja kus tormid on etteaimatavad. Aga inimeste tekitatud kliimamuutused, liikide ja elurikkuse kadu on pannud sellise maailma ohtu.”
Enne selliste sõnade suust väljutamist võiks lumehelbeke aru saada, et toitu ja joogivett on inimkonnal nappinud ka siis, kui inimkond oli arvukuselt märgatavalt väiksem, merevesi on alati tuppa roninud ja torme ei suudeta kunagi ette aimata. Taoline naiivsus devalveerib sõnavõtja tõsiseltvõetavust.
“Mu vanavanemad on minult palunud, et mina ja teised noored annaksime aega harjuda mõttega, et kliimakriisi ja teiste suurte keskkonnaprobleemidega on vaja tegeleda. Ma annaksin meeleldi, kui ma saaksin, aga selle aja on inimkond ära raisanud,” kirjutab naiivitar.
Kertu Birgit Anton, alustage kliimavõitlust oma põlvkonnast – kas te suudate loobuda neist nutiseadmetest, mis on teil isegi Toompea kliimaprotestil näppude vahel, et seal tehtud pilte kohe Instagrami postitada? Te ju võitlete oma võitlusi mugavustsoonist, kus te ei pea millestki loobuma, mis teid läbi elu saadab – isegi protestireede on popipäev.
Ja teie ei ole otsustajad, kellele aega anda – kui paljud kliimalumehelbekesed läheksid täna Ida-Virumaale selgitama, miks on põlevkivienergeetika vaja sulgeda? Kui teile otsustamisõigus anda, siis jäävad täpselt teiesugused Ida-Viru noored nälga, sest nende vanemad kaotavad töö. Mida te neile noortele ütlete?
“Me oleme hetkes, kus praeguste keskkonnakriiside leevendamiseks ja inimkonna turvalisuse tagamiseks on vaja tegutseda kiiresti. Iga päev, mille me viivitades mööda laseme, tähendab mõne liigi välja suremist ja see liik ei tule enam kunagi Maa peale tagasi. Iga päev, mil me venitame, tähendab veel rohkem kliima soojenemist, mida on võimatu tagasi pöörata,” jätkab Kertu Birgit Anton.
Kui paljud kertubirgitid on seisnud Rail Balticu vastu, mille rajatav tamm tormab läbi Eestimaa soode ja seab sellesama eluslooduse ohtu? Aga lihtsam on võidelda mingi abstraktse CO-ga, kui takistada buldooseril rabasse kaevumast.
“Praegu peavad rikkad inimesed enda keskkonnajalajälge kõige rohkem vähendama, et võimaldada puuduses elavatele inimestele piisavalt toitu ja riideid. Ilmselgelt tähendab see, et ühiskonda tuleb oluliselt muuta,” räägib kliimatar.
Enamik kliimavõitlejatest ise puuduse all ei kannata ning nende tegevus on üldjuhul seotud vasakliberaalse poliitilise tegevusega, mida kajastab lugu “Valitsuselt toetust ihkav Bolti omanik on toetanud valitsusevastast “tühjade südamete” liikumist” – selles on juttu ka Kertu Birgit Antoni enda taustast.
“Eesti Greta Thunbergi” seisukohtade vahendamisega pole mõtet jätkata, sest ülekeevate emotsioonidega maad ei päästa. Kunagine keskkonnaminister Rene Kokk on meenutanud, kuidas ta on alatasa öelnud keskkonnakaitsjatele, et tulgu nad ministeeriumi, et arutada läbi nende poolt pakutavate variantide reaalne elluviimine, või siis rääkida sellest mõne saate otse-eetris. Mitte kunagi pole kliimavõitlejad sellega nõustunud, sest nad teavad, et see võitlus saabki ainult emotsioonide pinnal edasi minna, reaalsus neid seetõttu ei huvita.
Loe ka Greta Thunbergi tegelik lugu: kuidas rohelised lobistid kasutavad lapsi oma ristisõjas
Filosoofiaprofessori avalik kiri Gretale: sa pole moraalne liider!