08.08.2021
Võõrad ja vaenulikud kultuurid on Eestis kohal. Pilt on illustratiivne.
Pole kahtlustki, et pühasõdalaste terroriaktide võimalus Eestimaal pole luulu – seda ohtu on kinnitanud kapo aastaraamat ning olemas on ka taust ja tegijad.
Nii peavoolumeedia kui Uued Uudised on kirjutanud lõppenud või käimasolevatest kohtuasjadest, kus süüpingis on Kolmandast maailmast pärit kurjategijad.
Kahte taksojuhti, sudaanlast ja egiptlast süüdistati sel aastal oma naisklientide vägistamises, kusjuures sudaanlane on seaduserikkumiste peale eriti aldis olnud, ise vägivallatsedes ja samas rassismisüüdistusi loopides.
Bangladeshist pärit füsioterapeut Mohammad Delwar Hossain mõisteti süüdi vägistamises. Hossain ise ei pea seda kuriteoks, kuigi tarvitas ära ühe patsiendi abitut seisundit. Samuti oli kohtu all veel üks egiptlane Mohamad, kelle arvel on Eestis 40 seadusrikkumist ja kes ikka veel on Eestis “oma”.
Kõigi nende välismaalaste puhul on üks ühine moment – nad ei pea oma tegusid kuritegudeks, põhjendavad neid oma kultuuritaustaga ning süüdistavad Eesti riiki ja justiitssüsteemi “rassismis”.
See tähendab, et Eestis on vähemalt neli välismaalast, kes arvavad, et see riik ja ühiskond on neile liiga teinud. Kui lisada, et kõik neli on pärit islamimaadest, kus ei puudu omad islamirühmitused ja mida kapo peab “riskiriikideks”, siis on Eestis vähemalt neli potentsiaalset pühasõdalast – kui nad otsustavad oma solvumise eest kätte maksta.
Selleks polegi neil vaja pommivööd, piisab kui võtta lauanuga ja minna Tallinna peale jalutama – nagu seda tegi marokolane Abderrahman Bouanane 2017. aastal Soome linnas Turus, kus ta tappis kaks ja haavas kaheksat inimest.
Ja ikka jääb küsimus – miks kurjategijaid riigist välja ei saadeta? Kes näiteks võtab eelnimetatud bengalist füsioterapeudi enam erialaliselt siin tööle? Eestis liigub ringi vihamõtetega välismaalane, kui karistus kantud saab…
Eesti riik on oma sisserändepoliitikaga loonud olukorra, kus pole enam mõtet küsida, kas Eestis võib tulla terrorirünnakuid – küsimus on pigem “Millal?”
Loe ka Kas “avalikkuse huvi puudumine” või poliitkorrektsus – kuhu hääbuvad aafriklaste kuriteoasjad?