27.04.2022
Valetav peaminister.
Peaminister Kaja Kallase jutt ERR-ile sellest, et Saksamaalt oodatakse Ukraina abistamises juhtrolli võtmist, peegeldab nii tema enda kui kogu liberaalse leeri poliitikute elamist paralleelmaailmas, mitte reaalsuses.
Ütlevad ju pealkirjadki samas ERR-is, kus Kallas lubab Saksamaa rolli suurenemist: “”Välisilm”: Saksamaa tõrksus Ukrainale relvi anda toob kriitikat kodus ja mujal” ja “Macron võib veenda Scholzi Venemaale naftaembargot kehtestama” – see näitab, et Saksamaa on endiselt augus ja juhirollist väga kaugel.
Saksamaa on olnud Ukraina abistamises Euroopa nõrgeim lüli ja see ei muutu üleöö, vaid tähendab väga pikka üleminekut, milleks sõja kestes pole lihtsalt aega, eriti kui Venemaa on alustanud Ida-Ukrainas pealetungi.
Viimastel kuudel on välja tulnud, et Saksamaa ja mitmed teised Euroopa riigid on pikka aega hoopis Vene sõjamasinat nuumanud ja neid relvi kasutatakse nüüd Ukraina vastu. Saksa poliitikud on olnud Putiniga väga lähedastes ja isiklikes suhetes, alates endisest kantslerist Gerhard Schröderist, kes on Vene presidendi isiklik sõber ja Ukraina süüdistaja, kuni teise ekskantsleri Angela Merkelini, kes aitas Gazpromil Nord Stream 2 gaasijuhet ehitada. Paljud Saksa poliitikud on Vene nafta- ja gaasifirmade juhatustes ja nõukogudes.
Kogu vasakliberaalses ja multikultuurses Saksa ühiskonnas on venemeelsus tugev, muuhulgas tuntakse ennast süüdi Teise maailmasõja ajal Venemaale tekitatud kannatustes (aga mitte Ukrainale). Ka praegust kantslerit Olaf Scholzi on süüdistatud tahtmatuses Venemaale selg keerata ja seista näoga Ukraina poole.
Politico: terve põlvkond Saksamaa poliitikuid vastutab Venemaa agressiivsuse kasvu eest
Saksa Bundeswehri allakäigust ja alarahastamisest pingelanguse perioodil on palju räägitud ja kirjutatud – muuhulgas aitas sellele kaasa praegune Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, kui ta oli Saksamaa kaitseminister. Ukraina sõja alguses tunnistas Saksamaa kaitseminister Christine Lambrecht intervjuus Saksa ajalehele Augsburger Allgemeine, et Bundeswehril ei ole relvi ja laskemoona, et varustada Ukrainat ilma oma kaitsevõimet kahjustamata.
Kõik need poliitilised ja sõjalised vajakajäämised ei anna Saksamaale niipea võimalust Ukrainat abistavate riikide etteotsa tõusta, seda isegi parima tahtmise korral, seda aga tundub sakslastel nappivat. Pigem veab ukrainlaste abistamist Suurbritannia.
Saksamaa nõrkuseks on ka jätkuv rippumine Vene gaasinisa otsas, millele viitab ka Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison, ja millest nii lihtsalt lahti ei saa.
Kaja Kallas ei ole reaalpoliitik, kõik tema jutud peegeldavad Läänes nii levinud ilusate juttude vestmist, millele praktika järele ei jõua.
UU