Meie riigi sünnipäev läheneb. Meenutame nüüd sünnipäevalapse varasemat elu, et sellest pisut õppida.
K. Päts oli lapse vaderiks. Lapse ilmaletoomiseks valiti õige aeg. Maimukesel tuli aga väga õrnas eas kohe põlisvaenlasega võitlema hakata. Ränkade katsumuste ja rohke vere hinnaga suudeti vaenlane võita ja hakata elu üles ehitama.
Kohe kui pisut järje peale saadi, ilmusid välja köögertalid (nagu Tammsaare neid nimetab). Neile polnud rahvuslikud aated tähtsad, neid huvitas ainult raha. Vabadussõjas verd valanud veel noored mehed ei saanud sellega leppida ja kutsusid rahvast üles vabaduse kaitseks. Üleskutse leidis suurt poolehoidu. Vahepeal oli K.Päts ka köögertalide kambaga ühinenud ja lämmatas rahvaliikumise. Algas vaikiv ajastu.
Kuna rahvas oli nõrgaks tehtud, leidis põlisvaenlane peagi võimaluse riik üle võtta ja endale allutada. Päts sai aga oma reeturipalga. Järgnes uus pime orjaaeg. Müüdavad köögertalid leidsid ka sel ajal võimaluse rahva arvel heaks äraelamiseks. Põlisvaenlase hetkelise nõrkuse ajal leidsid eesti helgemad pead viisi, kuidas riik uuesti võõrvõimu käest päästa. Ajutiselt tulid siis köögertalid lihtrahva poolele. Järgnes intellektuaalne, õnneks veretu, vabadusõda (laulev revolutsioon) ja iseseisvus taastati.
Pärast Eesti Vabriigi taastamist olid aga köögertalid kohe jälle saama peal. Algas erastamine/ärastamine. 90-ntate keskel loodi Reformierakond. Esialgu oli see liberaalne ja rahvuslik partei. Praegu muidugi pole RE poliitika enam liberaalne, vaid võltsliberaalne. Klassikalist liberaalsust leiab enam EKRE poliitikas.
90. aastatel märkasin Reformierakonnas köögertale pead tõstmas. Raha eest hakati üht monopoolset seadust läbi suruma. Väga hästi see neil korda ei läinud, aga paljude silmad avanesid. Varsti loodi RE juurde üks väikeettevõte RHOOLDUS, mis tundus esialgu süütukesena. Alles hiljem selgus, et tegemist oli rahapesufirmaga.
Tulemas olid 1999. aasta valimised. RE valimislubadus oli tõsta keskmine kuupalk 9000-le kroonile. See paistis isetäituva lubadusena. Hiljem selgus, et panganduskriisi tõttu lubadus ei täitunud. Pärast valimisi sai RE võimule ja jätkas suurettevõtteid soosivate seaduste vastuvõtmist. Algas riigi-ja KOV ametnike massiline sundparteistamine, mis hiljem viis süvariigi tekkimiseni.
2007. aasta valimistel tuldi uuesti välja rahalubadustega. Lubati viia Eesti viie rikkama Euroopa riigi hulka. Kuna oli majandusbuum, siis ekstrapoleerides tundus see reaalne olevat. Unustati aga ära teiste riikide majanduskasv ja võimaliku majanduskriisiga ei osatud arvestada. Kriisi puhkedes asuti paaniliselt kulusid kärpima ja tõsteti käibemaksu. Väikeettevõtele appi ei mindud. Järgnes lihtrahva vaesumine, töötus ja suur väljaränne. Peremeeste riigist sai sulaste riik.
Neid haavu on lakutud mitmeid aastaid. Köögertalid pääsesid suhteliselt kergelt. Nüüd peibutab RE valijaid jälle rahadega. Kui jätkata kõrge inflatsiooniga, võivad need lubadused olla isetäituvad. Tundub, et RE ladvikus on mõtlevaid inimesi järjest vähemaks jäänud. Soovides köögertalide tulumaksu vähendada, leiutati müüt “maksuküürust”. https://reform.ee/riigikogu-valimised-2023/tulumaksu kalkulaator/?mc_cid=b1550814d2&mc_eid=5f6572fdc1
Seal esitatud graafik on täiesti diletantlik. Ilmne loogilise mõtlemise puudujääk. Kui oleks nii, et 1200-eurose kuusissetuleku puhul kukuks maksuvaba miinimum nulli, ka siis ei tõuseks tulumaksumäär üle 20%-i. Tegelikult väheneb palgasaaja maksuvaba tulu lineaarselt ja jõuab nulli alles 2100 euro juures.
Muidugi ega praegu kehtiv tulumaksu arvestamise valem just kõige parem ei ole ja ühtteist võiks seal ringi kõpitseda, aga kuna meil tulumaksustamine on regressiivne, kui arvestada väikepalgaliste sundkulude suuremat osatähtsust, siis võiks väikese ja keskmise palga saajate maksukoormus kindlasti väikesem olla.
Köögertalide heaks pole maksulangetust vaja teha. Küür küüruks, aga see on järjekordne näide RE valelikkusest ja salgamistest. Kurvem on,et RE jätkuv valitsemine viib meid uue vaikiva ajastuni ja edasi (seekord lääne poolt tuleva) okupatsioonini. Nagu teame, liigub ajalugu spiraali mööda, aga kas pärast Euroopa Liidu lagunemist on meil olemas veel seda rahvast, kes riigi iseseisvuse uuesti taastab?
Praegu on viimane aeg ähvardav arenguspiraal peatada. Kui EKRE suudab kõik patriootlikud jõud koondada, siis on lootust. Päästame Eesti ahnete oravate “kindlate” käppade vahelt!
Toivo Kalmo