Me elame ajal, kui hingeliselt täiesti väärastunud inimesed vaenavad lapsi, vaenavad emasid, vaenavad kodu, vaenavad peresid, vaenavad oma rahvast, kultuuri ja keelt. Kui meie kalli ja ainsa Eesti peaminister osaleb oma rahaga äris terroririigiga, kaitseb pedofiili, haiglaselt ja lakkamatult valetab ning nähvab näkku omaenda petetud rahvale ja selle poolt valitud esindajatele.
Inimene, kes soovitab õpetajatel reklaamida automaksu, et saada kunagi palgalisa, on kaotanud igasuguse reaalsusetaju. Jah, eestlased on alandatud, laimatud, alla surutud, kuid ei ole maailmas mitte ühtegi teist rahvast, kes vajaks Kaja Kallast oma riigi etteotsa. Lootus, et Kallase klanni kaitseb vaenukõneseadus, Eesti immigrantidega üleujutamine ja kõigi peremahhinatsioonide salastamine 75 aastaks, on illusoorne. Ükskord tuleb maksta niikuinii.
Kunagi palju aastaid tagasi Kalle Muuli ütles uppumatu Edgar Savisaare kohta: kui selguks, et Savisaar vägistab kalmistul laste laipu, ka siis valijad hääletaksid tema poolt. Teatud mõttes osutus see väga karm ütlemine mingil määral prohvetlikuks praeguse kliki suhtes.
Aga küsime: kui äkki selguks, et peaministri pereäri varustab Hamassi rakettide valmistamiseks vajalike materjalidega, mis siis juhtuks?
Mitte kui midagi. Äärmisel juhul korraldaksid luiskamise ja e-hääletuse abil võimu usurpeerinud Lehtme moraalse tasemega „Šarikovi lapsed“ usaldushääletuse ja argpüksist „president“ istuks endiselt Kadriorus vaikselt, nagu hamster, et ainult keegi tema uru ust malmist jalaga sisse ei lööks.
Loomulikult ei ole eestlaste rahvustragöödia võrreldav juutide ja palestiinlaste tragöödiaga. Eesti eesotsas oli ajaloo kestel varemgi rahvusreetureid, venestajaid, suurvargaid ja lihtsalt kretiine. Hoidku meid Jumal tapatalgutest ja me elame Kallaseidki üle.
EPL avaldas Taavi Minniku intervjuu Shani Louki isaga. Rääkisid kaks meest, eestlane ja juut, pisaraid täis silmad mõlemal.
Kui ma nägin neid kaadreid, kus murtud ja väljaväänatud jalgadega habras tüdruk oli nagu kütitud antiloobi kere visatud autokasti, kus istusid oma fanaatilist mõnu traditsioonilise mõrvakisaga väljendanud ja oma ohvrit jalgadega tallanud enesega rahul metslased, kus üks autosse mittemahtunu sülitas üle ääre tapetud tütarlapse alasti keha peale, hakkas mul vaimselt ja füüsiliselt halb. Ja ikka veel tulevad need kaadrid meelde. Ja kui unustaksin, siis ei oleks ma ilmselt hea inimene. Unustada võib Hollywoodi märuli või õudusfilmi kaadreid, neid aga ei saa ja ei tohigi.
Taavi Minnik kirjutab:
„Videost, kust on näha, kuidas relvastatud Hamasi võitlejad veavad oma kastiautos Re’imi muusikafestivalil murtud jalaga verist tüdrukut, samal ajal skandeerides „Allahu Akbar!“ (jumal on suurim – toim), on alates 7. oktoobri terrorirünnakust kujunenud üks Hamasi jõhkruse sümboleid. Eelmisel nädalal kinnitas perekond Shani surma. Enne seda olid Shani lähedased valmis haarama vähimastki õlekõrrest ja lootsid lõpuni, et nende tütar on elus. „Minu tütar oli imeilus tüdruk. Need sadistid tapsid ta. Enamik inimesi nägi Shanit vaid hirmsas olukorras, kus relvastatud mehed viskasid ta pikapi kasti, trampisid ta peal jalgadega ja viisid Gaza sektorisse. Videol, mida maailm nägi, oli Shani juba surnud. Isana on mulle tähtis, et ta ei pidanud piinlema ja suri peaaegu hetkega. Ma ju tean suurepäraselt, mida need sadistlikud usuhullud noorte tüdrukutega tegid, kuidas nad neid vägistasid ja mõnitasid.“
Võtke ennast kokku ja lugege see intervjuu läbi.
Eesti vasakäärmuslased õhutavad praegu viha juutide vastu, nagu ei oleks juutidel õigust kaitsta oma lapsi eelkirjeldatu eest. Mul on kahju palestiinlaste lastest, ja siin ei kasuta ma sõna „aga“. Ma lihtsalt ei saa aru, mida juudid peaksid siis tegema. Kuidas kaitsta ennast jõu eest, mis on uuristanud Gaza jalgealust, nagu asuks selle all tunneleid kaevavate raudsete muttide koloonia, ja lasknud Iisraeli pihta tuhandeid surmavaid rakette, lähetades rahumeelsete elanike kodudesse julmad kahejalgsed tapamasinad, mis erinevalt tuleviku tehisintellektiga mõrvarobotitest naudivad inimeste piinamist ja alandamist.
Ma tõesti ei tea, mis lahendus oleks kõigile vastuvõetav – sellist lahendust ei olegi. Aga mida ma ütlen: kogu mu elu oli seotud ka juutidega, kes olid minu sõbrad juba kooliajast, kes on mind sallinud ja aidanud. Kes on loonud koos eestlastega eesti teadust, majandust, kultuuri, meditsiini, kes elavad siinsamas meie kõrval.
Andku mulle nüüd andeks, aga ma ei tea, mida head on teinud Eesti jaoks palestiinlased. See ei tähenda, et nende elud oleksid vähem väärtuslikud. Aga ma ikkagi ei saa aru, miks me ei peaks toetama praegu meie oma juute – ja ka juute, kes on praegu rünnaku all kogu maailmas. Isegi Saksamaal. Eriti Saksamaal.
+ + + + + + +
Eile oli ETV-s järjekordne mõttetu saade võltsist tegelasest. ETV organism meenutab juba pikemat aega üht meditsiinilist juhtumit, kui meest peeti korduvalt kinni ebakainena roolis, kuigi ta oli karsklane. Lõpuks selgus, et tema magu ise toodab alkoholi ja tema organism jääb sellest purju.
Nii ka ETV, mis nagu imeks kogu aeg omaenda nisa, tehes saateid omaenda tööst, oma privilegeeritud töötajatest, uurides nende sugupuid, otsides nende salasugulasi, nagu otsivad sõjas omakseid kaotanud inimesed omaste haudu ja järglasi.
Ühed ETV staarid lähevad tühistamisele ja vajuvad unustustehõlma, teisi aga upitatakse ei tea mis põhjusel. Süda läks pahaks nädala lõpus ETV-s näidatust imalast portreesaatest Maire Aunastega. See vaesuse üle pidevalt kurtva naise Portugali majake, tema punased silmad ja väljakannatamatu maneersus, kõik see poolintiimne endakeskne jutt, kuidas lahkuti televisioonist ikka armastusest ja mindi Riigikokku.
Vahur Kersna avaldas vaimustust selle üle, et Aunaste on lausa hirmsalt vastutustundlik, sest ei jätnud istungeid vahele. Aga see oli ju töö, mille eest maksti suurt raha ja anti muidki privileege. See, et inimene käib tööl, on elementaarne, keegi ei hakka ju ülistama bussijuhti, kes sõidutab inimesi sõiduplaani järgi, või müüjaid, kes avavad poe ettenähtud ajal. Hea Vahur, tegelikult ei ole Sinu imetlemisobjekt üldsegi vastutustundlik – istus korduvalt purjus peaga rooli taha, ohustades inimelusid, rikkus meie liitlase USA seadusi ja seega ka Eesti mainet..
Aunaste Maalehest vallandamise puhul räägib Vahur Kersna tühistamisest. Mida sa, Vahur, tead tühistamisest? Kas sa tead, kuidas ma kaklesin Valdo Pandi preemia määramise komisjonis selle eest, et sulle see antakse? Kuidas viitasin ka sellele, kuidas käituti ETV-s omal ajal Urmas Otiga, keda me ei jõudnudki eluajal väärtustada? Kui Urmet Kook, vahtides mind oma tigedate silmadega, ähvardas, et kohe lahkub ruumist, kuna talle „avaldatakse survet“? Kuigi ma lihtsalt argumenteerisin. Mind siiski toetasid mõned kolleegid, kuid läks ikka rohkem kui napilt – 5:3 (üks žürii liige ei ilmunud kohale). Minu Pandi-skoor, nagu mulle ütles saladuskatte all Mati Talvik, oli eelneval aastal 9:1. Ja arva ära, mis minust edasi sai?
Hea Vahur, kas sa ka tead, kuidas nägi see sinu vestlus välja? Nagu kahe vanuri klatš, kus üks osapool puges kogu aeg naha vahele teisele, kes kogu oma olekuga näitas välja solvumist inimeste ja asjaolude peale. Kui sa jätsid oma Evelyn Ilvese saate viimasteks kaadriteks tema Titanicu moodi vee alla vajuvad paljad tuharad, siis see oli lõppude lõpuks isegi tähenduslik: näha ümbritsevat maailma ja selle detaile läbi presidendi Toomas-Hendrik Ilvese silmade.
Aga kuidas sa võisid, hea vana Vahur, jätta eriti praeguses olukorras sellesse saatesse alles Aunaste tigeda fraasi „kuidas ma Ameerikas nende juutide põrandaid lakkusin“?
Südamega või vähegi tark inimene oleks “nende juutide“ kohalt oma suu praegu kinni hoidnud. Sa lakud neid põrandaid ja neid perseid, mida ise valid. Või ei laku. Valik on sinu.
Aga see ongi ETV omapära – isegi ettesalvestatud saadetes olla hingeliselt kalk ja pime, mis oleks apsuna andestatav vaid otse-eetris.
Vahur, loe kindlasti läbi Taavi Minniku intervjuu Shani Louki isaga.
Andku Jumal sulle tervist, ja et ETV järjekordselt ei lööks sind oma seanahast saapaga.
IVAN MAKAROV