07.01.2024
Euroopa farmerid on Eesti talunikest aktiivsemad, tulles alatasa Brüsseli tänavatele meelt avaldama.
Eestis on kujunenud kummaline olukord, kus ettevõtjad näevad kliimameetmete hukatuslikku mõju oma sektorile, aga laulavad kliimahullusele siiski halleluujat.
BNS vahendab: “Eesti põllumajandus-kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Ants Noot ütles lõppenud aastat kommenteerides, et lisaks ebasoodsatele ilmastikutingimustele seisid ettevõtjad silmitsi jätkuvalt kõrgete sisendihindadega, heitlike energiahindadega ja survega tööjõukulude tõusuks, samal ajal kui piima- ja teravilja kokkuostuhinnad jäid selgelt 2022. aastale alla.
“Tõsiasi on, et kergemaks ei teinud elu ka uue ÜPP (euroliidu ühise põllumajanduspoliitika – BNS) strateegiakava rakendamine järjest keerulisemate toetusmeetmetega ja vähenenud otsetoetuste tasemetega,” jätkab Noot.
Noot märkis ka, et algavgi aasta tõotab tulla väljakutseterohke – enim küsimusi tekitab ootuspäraselt kõik kliimapoliitika ja rohepöördega seonduv, milline saab olema väljatöötatav kliimaseadus või millised kliimaeesmärgid seatakse põllumajandus- ja toidusektorile ning maakasutusele.
“Põllumajandussektor ootab vastuseid, kas vastu võetavate seadustega kaasnevad täiendavad piirangud ja kohustused ja kas nähakse ette ka leevendusmeetmeid? Suure tõenäosusega saavad need küsimused algaval aastal vastuse,” avaldas Noot lootust. “Meie kõigi ühine soov on kindlasti see, et looduskaitselised ja kliimaeesmärgid oleksid mõistlikus tasakaalus sotsiaalmajanduslike ja toidujulgeoleku alaste eesmärkidega. Meie ettevõtjad on võtnud endale ülesandeks meie inimeste toidulaua kindlustamise omamaise tervisliku, maitsva ja väikese süsinikujalajäljega toiduga. Samal ajal säilitades elujõu maapiirkondades ja panustades meie kaunisse mitmekesisesse loodusesse. Ootame omalt poolt, et poliitikud ja ametkond võimaldavad meile võrdsed ja toetavad konkurentsitingimused meie naabritega ning Eestimaa inimesed jätkuvalt eelistaksid omamaised toiduaineid.”
Mida sellise jutu peale öelda? Kui põllumehed hakkavad “väikese süsinikujalajäljega toitu” taga ajama, siis kõrbevad nad ruttu, sest kliimahullude arvates on väetised ja taimekaitsevahendid Saatanast ning lehmad “peeretavad” metaani, mistõttu kogu see värk tuleb nende nägemuse järgi hoopis kokku tõmmata.
Kliimameetmete tõttu olid Hollandis farmerid rasketehnikaga tänavatel, Saksa põllumehed panid just oma majandusministri praamile kinni, Brüsselis on pidevalt põllumeeste protestitehnika vuramas – ja Eesti põllumehed hakkavad kuulekalt “väikest jalajälge” tekitama.
Ja veel loodavad nad, et “poliitikud ja ametkond võimaldavad meile võrdsed ja toetavad konkurentsitingimused meie naabritega”. Kas Kaja Kallase valitsus pole ettevõtjaid veel piisavalt rappinud, mõistmaks, et sealtpoolt ei tule mingit ettevõtlust toetavat ja konkurentsivõimet tõstvat poliitikat? Rääkimata normaalsetest energiahindadest.
Reformierakond ei tee midagi ilma Brüsseli õnnistuseta ja too tõmbab nüüd just “teise laine” riikidel toetusi maha. Põllumehed, tuletage meelde Kaja Kallase hiljutisi sõnu, et Eesti olevat rõõmuga valmis rahasaajast netomaksjaks hakkama.
Lollid pidavat ka kirikus tappa saama. Põllumehed loodavad “heale tsaarinnale” Stenbocki majas ja päästvale kliimahaldjale. Lootus sureb viimasena. Kuigi siis, kui põllumehed kord Toompeal piima jaotasid, soovitas üks maapoliitik neile pigem lossi ees üks väike kanistritäis ehtsat sealauda läga maha kallata – ja põllumeeste mured olnuks seadusandjatel väga pikalt ninas.
Uued Uudised