Eesti Vabariigi Põhiseadus, § 45. Tsensuuri ei ole. On, ja missugune veel!

Sloveenia konservatiivse väljaande Demokracija publitsist Mitja Iršič kirjutab: “Läänemaailma liidrid on aastaid vaadanud häbelikult, kuid kadedalt oma kolleege maailma diktaatorlikes riikides. Valitseva poliitika, eriti vasakpoolsete loomulik suundumus on luua enda ümber avaliku teabe mull, mis ainult kiidab seda režiimi.”

See toimib ka Eestis täielikult. Tulekul on suid sulgev vaenukõneseadus, aga sotsiaalmeedias käib tsenseerimine juba ammu ja täie rauaga.

Portaal Uued Uudised kirjutas sel nädalal Odinetsist ja rohepöörde jaburustest, migrantide kuritegudest ja sellest, kuidas julgeolekumaksuga eelarveauke lapitakse, Jürgen Ligi rumalast jutust ja elektrihinna  röövellikust kujundamisest… Arusaadav, et võimupoliitikutele ja nende ideoloogiale ei meeldi see, kui nendest teemadest kirjutatakse.

Kuna sotsiaalmeedia on peamine koht, kus uudislood levivad, tuligi laks sealt: Uute Uudiste lugude levitamist ja siis ka postitamist hakati piirama kuni täisblokaadini välja, vähemalt ühe toimetuse liikme jaoks. Üks lugu, mis “kommjuuniti” standarditele ei vastanud, oli rohepöörde-lugu, mis polevat faktikontrolli järgi tõsi, teise loo juures oli agentuuri France Presse avalikult levitatav pilt peaaegu paljast paapua mehest, mida võeti pornona. Ilmselgelt oli see tsenseerimine tehtud eesmärgiga peatada kriitiliste artiklite postitamine ja levitamine.

Niisiis, mis elukas on Facebooki “kommuuni standardid” ja kes nad kehtestas? Mark Zuckerberg ise? Tõenäoliselt mitte, need standardid on välja kujundatud liberaalse võimueliidi poolt, kes surub oma tahtmised ja nägemused sotsiaalmeediaplatvormidele peale.

Kuidas saavad olla ühtsed standardid miljonitele Facebooki kasutajatele, kelle maailmavaade ulatub seinast seina? Näiteks tsenseeritakse massiliselt postitusi vaktsineerimise ja kliimavõitluse kohta, kuna need ei käi kokku liberaalse propaganda postulaatidega. Kas miljonid inimesed peavad rohepöördest ühtemoodi arvama? See oleks ju Põhja-Korea!

Ja kes on need, kes blokeerivad postitusi ning kehtestavad põhiseadusvastast tsensuuri? Eestis on see enam-vähem teada: Delfi Meedia on ise teatanud, et teeb Metaga koostööd – järelikult on suudesulgejateks Delfi lapsajakirjanikud, kes teevad “faktikontrolli”, suutmata eristada fakti ja arvamust. Need inimesed on juba saanud ideoloogilise väljaõppe ja on kui uued revolutsioonilised hungveipingid.

Pole mingit alust arvata, et need lapsed tankirusikatega teevad objektiivseid otsuseid. Delfi on tuntud vasakpoolse suunitluse poolest ja kui näiteks Eduard Odinets mõne loo peale solvub, piisab tal ilmselt vaid “faktikontrolli” helistamisest, kui tsensuuritaraan käima lükatakse.

Facebookis tehakse ristilöömisotsus ruttu ja seejuures mängitakse pisut ka demokraatiat, andes võimaluse otsus vaidlustada, kuid midagi see üldjuhul ei muuda. Suurema vaidlustamise peale läheb eestikeelne asjaajamine peagi üle tehniliseks inglise keeleks ja siis ongi kõik.

Facebook tsenseerib nii kaebuste kui ka “kommjuuniti” reeglite rikkumise peale. Seal pole mingitki objektiivset hindamist, puhas ideoloogiline tsensuur ja ilmselt on ka tehisintellekti hammas orienteeritud konservatiivide sõnavarale.

Vaenukõneseadust pole isegi veel menetletud, ammugi veel vastu võetud, aga Glavlit juba märatseb. Vaene Eesti Põhiseadus, kes teab endiselt, et tsensuuri ei pidavat Eestis olema. Ja mis on saanud arvamuste paljususest, näiteks kliima teemal?

Uued Uudised