Imre Mürk: Tumedad pilved Eesti majanduse kohal

Vaadates otsa Eesti majanduse tervisele tuleb tõdeda, et 1-2 % majanduskasv on ebasoodsa väliskeskkonna ja valitsuse passiivse majanduspoliitika tõttu jäänud Eestile klaaslaeks, millest kiiremat kasvu lähitulevikus näha ei ole. See ei ole hea uudis, sest rahvastiku vananemise protsesside tasakaalustamiseks (pensioniealiste arv suureneb igal aastal 1%, lisaks väljaränne) vajab Eesti vähemalt 4%-st majanduskasvu aastas.

Oluline Eesti ettevõtete arengut takistav probleem on hetkel nõrk nõudlus Eesti toodete ja teenuste järele välisturgudel. Oleme paraku väikese ja avatud majandusega riigina suures sõltuvuses väliskaubandusest ning seega väga haavatavad kui majanduslik olukord meie regioonis paigal tammub või halveneb. Sellest tulenevalt ongi hetkel suureks murekohaks Eesti jaoks oluliste välisturgude madalseis, mille tõttu on Eesti väliskaubanduse areng paaril viimasel aastal aeglustunud. Euroopa majandus on stagnatsioonis, Venemaa sanktsioonid kimbutavad põllumajandustootjaid, Soome majanduse vähikäik takistab Eestis tegutsevate allhankijate kasvu väljavaateid jne.

Teiseks arengupiduriks on hetkel vähene investeerimine. Eesti ettevõtete investeeringud põhivarasse kahanesid aasta esimesel poolel koguni 7,8%.  Majanduse paigaltammumine süvendab Eesti ettevõtjate ebakindlust tulevikuväljavaadete suhtes ning põhjustab investeeringute vähenemist. Samal ajal jätkub tarbijate jaoks kerge hinnatõus, mis jääb 2015 aastal ekspertide hinnangul siiski alla 1%.  Jätkuvalt madalal püsivad ka laenuintressid, mis omakorda soodustab kinnisvaraturu jätkuvat „kuumenemist“. Positiivse noodina on eratarbimine jõudsalt arenenud ning see on aidanud hoida tööhõivet kõrgemal tasemel, mõjutades ka keskmise brutopalga kasvu, mis ületas sellel aastal maagilise 1000 euro piiri.

Kokkuvõttes tähendab see Eestile vähem loodud uusi ja tasuvaid töökohti ning Eesti majanduse konkurentsivõime vaikset nõrgenemist. Eesti kukkumine konkurentsitabelites ongi juba alanud. Näiteks rahvusvahelises konkurentsivõistluses on IMD  (Lausanne`i Juhtimises Arendamise Instituut) hinnanud Eesti majanduse seisundi 60 vaadeldava riigi seas 40-ndale kohale. Äritegevuse efektiivsuse osas langes Eesti 32.-lt kohalt 36-le. Eesti reitingut kisub jätkuvalt alla tööjõu turu olukord (vananemine ja tööealise elanikkonna väljaränne). Ühesõnaga, tumedad pilved lisaks Eestimaa suvele ka majanduse kohal.