EKRE liige, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) asutajaliige ja Eesti Komitee sekretär Eve Pärnaste on meenutanud 20. augusti sündmusi otsustavuse, ajaloolise vastutuse ja poliitiliste pingete võtmes. Pärnaste käis isiklikult teistele poliitilistele osapooltele peale, et iseseisvuse otsus tuleb kindlasti vastu võtta just nimelt 20. augustil, mitte asjaga viivitada. Tänu sellele survele jõuti ajaloolise otsuseni vahetult enne südaööd (kell 23.03).
See aeg oli sümboolne, sest praktiliselt samal ajal (kaks aastat varem, 23. augustil 1989) oli toimunud ka Balti kett.
1991. aasta augustiputš Moskvas oligi viimane hetk tegutsemiseks, see ajaaken oli väike, aga õnneks meil jätkus toona julgust ja otsustavust, et see ära kasutada. Kui putšistid oleksid Moskvas võitnud või kui liiduleping oleks allkirjastatud, oleks Eesti iseseisvuse juriidiline ja de facto taastamine muutunud tunduvalt keerulisemaks või lausa võimatuks. Boriss Jeltsini vastuhakk Moskvas avas kaudselt tee Eesti vabadusele.
ERSP ja Eesti Komitee esindajana seisis Pärnaste rangelt riikliku järjepidevuse alusel iseseisvuse taastamise eest (erinevalt Rahvarindest, mis kippus algselt kalduma “kolmanda vabariigi” kuulutamise poole).
Ta on meenutanud seda tohutut pingutust, stressi ja energiat, mis kulus eri osapoolte ühise keele leidmiseks, et 20. augusti õhtuks sünniks konsensuslik otsus, mis tugines 1918. aastal loodud Eesti Vabariigi õiguslikule edasikestmisele.
Nendesse murrangulistesse aastatesse (alates Hirvepargi miitingust 1987 kuni taasiseseisvumiseni 1991) läinud rahvuslik ja isiklik energia oli tohutu. Pärnaste on öelnud, et andis selle nimel ära kogu oma elujõu, kuid ei kahetse tehtut hetkekski.
Aarne Mäe
Loe lisaks: