03.08.2018
Islami sissetung tähendab Euroopas tohutuid kulutusi turvalisuse tagamisele.
“Kasulike idiootide” jutule peaks küll piiri panema, kuid lugedes ERR-i pealkirja: “Suur graafikulugu: terror näitab üle kogu maailma taandumismärke”, tahaks iga mõtlev inimene küll küsida: kellele on vaja, et nii arvataks?
Pole kahtlustki, et terrorismieituse taga on soov kaitsta maailma enamlevinud islamiterrorismi, sest nagu irvhambad väidavad: “Mitte kõik moslemid pole terroristid, kuid peaaegu kõik terroristid on moslemid!”
Viimasel ajal üritatakse üha rohkem poliitilisi ja majanduslikke reaalsusi selgitada Exceli tabeli või numbritega, kuid mistahes arvud pole mingi kindel õigsuse tagatis, sest ka nendega saab mängida — aga nii saab valeväidetele näiliselt ka teaduspõhist alust anda, sest matemaatika ju väidetavalt ei valeta.
Maailmas toime pandud terroritegude ja nende tõttu hukkunud inimeste arv vähenes kolmandat aastat järjest. Sellele vaatamata on hukkunud viimasel kümnendil terroristide käe läbi rohkem inimesi kui kunagi varem, selgub USA-s asuva Marylandi ülikooli START konsortsiumi iga-aastasest analüüsist.
ERR on pealkirjale lisanud arvukalt graafikuid ja tabeleid, kuid tunnistab lõpuks siiski: “Ühtpidi on seega maailm vähemalt terroristide tegevuse tõttu vägivaldsem kui kunagi varem. Seda vaatamata sellele, et terroristide tõttu hukkunud inimeste arv on viimasel kolmel aastal vähenenud. Teisalt on terroriohvrite arv võrreldes näiteks mõrvade ja liiklusõnnetuses hukkunud inimeste arvuga eriti Euroopas erakordselt väike.”
Väga ebainimlik ja vale on võrrelda terroriohvrite arvu liiklusõnnetuste hukkunute omaga — liiklusavariid pole üldjuhul tahtlikud, pommiga ennast rahva seas õhkiv terrorist aga on ülim kurjus ise. Neljapäeval Postimehe väitlussaates väitis saatejuht Mariann Võsumets Reformierakonna liidrit Kaja Kallast toetades, et ka ülekaal pidavat rohkem inimesi tapma kui terrorism. Kallas ise eitas massiimmigratsiooni olemasolu ja terrorismist rääkimist pidas Venemaale kasulikuks tegevuseks.
Terroriaktide arvu vähenemine Euroopas tähendab ühest küljest seda, et riigid panevad tohutud summad siseturvalisusele (mida massimmigratsioonita poleks vaja) ning suurema osa terroriaktidest (kasvõi kavandatav ritsiinirünnak Saksamaal) õnnestub tänu luureorganitele ära hoida. Paraku püsib terrorism Euroopas praegu radikaliseerunud üksiküritajatel — aga mis saab siis, kui Lähis-Idast põgenev Islamiriik seab ennast pagulastena sisse Molenbeekis või Rinkebys? Nende kõrilõikajate tegevusse astudes naasevad kindlasti kümnete ja sadade ohvritega plahvatused.
Teine moment, millest Lääs ei hakka kunagi rääkima, on see, et islam, mis on selle usundi äärmusliku osa kaudu terrorismi peamine tekitaja, on tänu suurte migrandimassidele hakanud Lääne-Euroopas poliitilist võimu üle võtma. Suurbritannias, Hollandis, Belgias ja mitmetes teistes riikides on islamiparteid või moslemeid oma ridadesse korjavad vasakliberaalsed erakonnad haaramas võimu omavalitsuste kohalikes volikogudes ja ka riigi tasemel — neile pole terrorismi enam vaja, see pigem häirib. Võim võetakse üle poliitilisel teel ja siis kehtestatakse ise šariaadiseadused.
Katastroofilisem näide on Londoni linnapea Sadiq Khan, kelle valitsemise ajal on kuritegevus pealinnas kiiruga kasvanud, ja seda just sisserändajate toel. Islamipoliitikud üritavad maha võtta rändepiiranguid, suruvad läbi mošeede ehitamist, kaitsevad kurjategijaid (nagu Pakistani pedofiilimaffia Suurbritannias) ja aitavad igati luua islamiühiskonda Läänes.
Terrorism ei ole kuhugi kadunud ja väita, et see taandub, on kuritegelik. Ilmselt püütakse ka Eestis inimesi rahustada — näete, meil ei ole ju midagi juhtunud. Aga see on suuresti tulnud EKRE poolt äratatud ühiskonna vastuseisust. See, et meil terrorismi pole, ei tulene kuidagi ohu puudumisest, vaid peale mõne naisesüütaja pole terroriste lihtsalt siia jõudnud, migratsioon on piirdunud tänavatel tolknevate neegritega.
Loe Kaja Kallase arvamistest SIIT.