EKRE esimees Mart Helme on juba ammu hoiatanud, et mida lähemale jõuavad valimised, seda räigemaks, alatumaks ja salakavalamaks muutuvad rünnakud rahvuskonservatiivide vastu.
Nii see on ka viimasel ajal toimunud, kuid EKRE-vastaste protesteerijate sekka on ilmunud ka üsna kummalised tegelased. Hirvepargi miitingul käinud inimesed mäletavad kindlasti üht pealetükkivat tegelast, kelle plakatid olid arusaamatud isegi kõmu otsivatele peavoolumeedia ajakirjanikele, sest vahejuhtumit suure kella külge ei pandud, kuigi kaamerad klõpsusid aktiivselt.
Viimastel päevadel on sotsiaalmeedias EKRE-t rünnatud mingite inimeste poolt, kes väidavad, et maausk on see eesti rahva kõige õigem usk, rahvuskonservatiivid olevat ristiusu propageerijad või nagu üks “vaimse maailma” mees koguni ütles, et EKRE olevat kristlik-kommunistlik ehk teda juhtivat “meid koloniseerinud ja vagadeks lammasteks allasuruv kristlus, mida EKRE viljeleb”. Varem on sellelaadseid süüdistusi, mõistagi teisel teemal, teele saadetud ka ülirohelistelt keskkonnainimestelt.
Eesti on demokraatlik riik ja EKRE toetab sõnavabadust. Rahvuskonservatism, mis tunnustab eestlasi tugevalt mõjutanud kristlikku tausta, ei peagi kõigile meeldima, seega on täiesti loomulik, kui meid kritiseeritakse. Sellised arvamusavaldused on asjakohased, sest nad väljendavad teatud inimgrupi seisukohti. Ometigi torkab silma see, et need rünnakud on valla päästetud ajal, mil seda teevad ka globalistid ja multikultuurlased.
Kui neis ütlemistes on kirjas inimeste endi arvamus, siis on kõik korras. Ometigi soovitaks neil mõelda, kas nad tulid ise selle peale, et EKRE-t just praegu maausu hülgamises ja kristlikus propagandas süüdistada, või juhtis keegi nende tähelepanu sellele, et rahvuskonservatiivid on kuidagi “valed”. Kes on need inimesed, kes on maausulisi ja teisi “äratamas” käinud? Täpsustuseks, et jutt ei käi konkreetselt Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Kojast, vaid teatud inimestest, kes nimetavad ennast avalikkuse ees maausulisteks ja kes ilmselt eelnimetatud kojaga seotud pole.
Mõistagi on see esialgu vaid oletus ja teooria, kuid poliitilise võitluse üks räpasemaid momente ongi musta töö tegemine teiste kätega, ja seda armastavad teha eriti vasakliberaalid. Seega jääb üle vaid rõhutada — tore on, kui inimesed räägivad oma mõtetest, mitte aga ei vahenda teiste ettesöödetuid.
Eestluse ja selle ajaloo alla mahuvad nii muinasaeg ja maausk kui ka kristlik periood ning EKRE võimule tulles saab austuse osaliseks ka see osa pärandkultuurist, mis ulatub muinasaega.