11.09.2018
Selline küsimus ei vaja faktiseletusi.
Eesti meediamaastikul on levimas üks vasakliberaalne huumorinurk, mida EPL/Delfi nimetas “Faktikontrolliks” ja millele ERR on andnud nime “Kust sa tead?”
Asja iva seisneb üldiselt selles, et võetakse kellegi väide ja üritatakse seda faktidega ümber lükata. Eelnimetatud kaks väljaannet on asja teinud eriliseks sellega, et kahtluse alla pannakse ideoloogilise oponendi väide ja proovitakse seda ideoloogilisel alusel ka naeruvääristada, kuid enamasti katsutakse leida võimalikult teaduslik ja/või akadeemiline ümberlükkaja.
Nii näiteks üritas EPL/Delfi “Faktikontroll” ümber lükata Mart Saarso seisukohta LGBT-inimeste osas, võttes esmalt appi Sigmund Freudi kirja ühe homoseksualisti emale ja siis Ameerika Psühholoogide Liidu kodulehel oleva jutu, mis väidab homoseksuaalsuse normaalse olevat (seda viimast on muide kasutatud ka faktina selle kohta, et psühholoogia ehk osa teadusmaailmast on kaasa läinud vasakliberaalse pseudoteadusliku survega tõsisele teadusele).
Lõpptulemus oli “Faktikontrolli” silmis täielik triumf – me tõestasime, et homoseksuaalsus on normaalne ja Mart Saarso homofoob! Mõistagi ei otsitudki mitte ainsatki vastupidiselt väitvat või neutraalselt küsimust käsitlevat artiklit, vaid näidati üheselt: me leidsime kümnetest tuhandetest homoseksuaalsust käsitlenud artiklitest kaks meile sobivat ja küsimus on lahendatud! Ega ole ikka küll!
ERR on asja suuremalt ette võtnud ja teatab: “”Kust sa tead?” on algatus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu tõenduspõhiste otsuste vajalikkusele. Kampaania peaeesmärk on Riigikogu valimisaastal tõsta rohkem kui varem esile teaduspõhiseid fakte, kui peetakse debatte poliitiliste ettepanekute üle ja seeläbi muuta valmiskampaania targemaks.
Kampaania abil soovivad osapooled levitada teadmist, et: faktidel, tõenditel/põhjendustel ja teaduspõhisel teadmisel on enesestmõistetav osa otsuste tegemisel; teadus on parim vahend, mis meil maailma uurimiseks ja edendamiseks on; teadus on eeltingimus inimkonna ees seisvate suurte ühiskondlike probleemide lahendamiseks.”
Esmalt ongi ette võetud Peeter Ernitsa väide, et homoseksuaalsus ei kuulu normi piiresse. Vastuseks selgitab Tartu Ülikooli zooloog Marko Mägi seda, kui levinud on homoseksualism looduses ja leiab: “Pigem on tegu looduses üsna laialt levinud nähtusega, mille tembeldamine ebaloomulikuks ja loodusega vastuolus olevaks saab pigem kanda teadmatuse arvele.” Hiljem nendib ta ikkagi: “Siiski kohtab looduses täielikku homoseksuaalsust loomade seas harva, enamasti on see ajutine.”
Taas kumab läbi bravuurikas: tegime Ernitsale ära! Kas ikka tegite? Siingi tasub meenutada, et teaduses on praktiliselt igas valdkonnas erinevaid koolkondi, kes on paljudes küsimustes jõudnud erinevate tulemusteni. Väga lihtne on üles korjata ühe väitluspoole omad, eriti kuulsate nimedega, ja rabada nii vähemteadlikke inimesi, jättes kõrvale teiste, samavõrra või rohkemgi tuntud inimeste kahtlused. Ideoloogilis-poliitilistes heitlustes, nagu see Peeter Ernitsa puhul praegu käib, on see variant täie rauaga kasutuses. Teaduslikku kahurväge polnud mõtet üldse välja vedada – Ernits pidas ilmselt silmas ainult seda, et homoseksualismil pole elus mingit arvestatavat funktsiooni.
Uued Uudised ei kavatse ise mingit ideoloogilist “faktikontrolli” kaasa mängida, aga kindlasti leiaks kuskilt näiteks uurimuse, kuidas looduses omasooiharaid tõrjutakse ega peeta neid normaalseks. Ütleb ju ka Marko Mägi: “… homoseksuaalsust võib osaliselt seletada strateegiaga “parim võimalus halva mängu juures.” Tegelikult on kogu Mägi seletav lugu pigem rida näiteid, kuidas looduses homoseksuaalsus väljendub ja millega seda seletatakse, mitte tõestus, et homoseksuaalsus on normaalne – see viimane on tema isiklik arvamus.
Tähelepanuta jääb asjaolu, et loomariigi homoseksualism ohustab otseselt liikide olemasolu. Inimühiskonnas seda ohtu hetkel küll pole, seetõttu saabki see nähtus takistamatult vohada, kuid ka inimkonnal on olnud raskeid hetki, mil populatsioon kahaneb miinimumini või selle lähedusse (eestlastel Liivi sõjast Põhjasõjani) ja siis on ikka heterod olnud päästjaks — geid on kuivanud oks elupuul. Eks suuresti sellepärast on homoseksualismi läbi ajaloo moraalist väljapoole asetatud ja tõsi ta on – kui kõik geid mingil põhjusel iseenesest kaoks, ei muutuks maailmas mitte kui midagi. Siiski, praegusel ajal kaoks ka mõttetu vaidlus geiõiguste ümber.
Looduse appi kutsumine homoseksualismi ideoloogilisel õigustamisel on libe tee. Näiteks pidavat emane palvetajaritsikas pärast paaritumist isase tapma ja ära sööma — ehk tuleb kellelgil mõte seda fakti mingis kontekstis ära kasutada näiteks süürlase naisepõletamise õigustamiseks?
Mida neist EPL/Delfi ja ERR-i ponnistustest arvata? Kõigepealt – tegu on ideoloogilise projektiga, kus ei püüta ümber lükata või õigeks tunnistada selliseid huviäratavaid väiteid, nagu näiteks Rail Balticu tasuvusuuringu neljamiljardilist auku, mida Riigikogu seltskond valimiste eel hädasti teadmiseks võtma peaks ja mida ka rahvas ootaks, vaid just ideoloogilisi momente, milleks homoseksuaalsus geiagenda ja vasakliberaalide käsitluste võtmes kahtlemata on. Võib eeldada, et järgmiseks üritatakse ümber lükata kellegi “rassistlikku” väidet rasside erinevusest või püütakse teaduslikult tõestada, et neegrid on antropoloogiliselt loodud elama Põhjalas.
Teadus ei ole ammugi enam erapooletu ja faktipõhine, vähemalt mitte selles osas, mis puudutab ideoloogiates kasutatavaid postulaate. Olid ju olemas Nõukogude teadus, mis tunnistas kõige aluseks marksism-leninismi; hitlerlik teadus, mis üritas teaduslikel alustel tõestada aaria rassi ülimuslikkust – ja mis alust on meil uskuda, et ideoloogilistel alustel töötav ERR ei kasuta oma tõestustes ära arvukate Lääne marksistlike ülikoolide “sotsiaalteadlaste” paskville?
Uued Uudised soovitavad Marko Mägil ja teistel teadlastel hoiduda kaasa minemast nende ideoloogiliste ja poliitiliste ärategemistega, nagu on Peeter Ernitsa ühe lause analüüs. Te peaksite aru saama, et teid on kaasatud Keskerakonna kättemaksuaktsiooni ühe oma lahkunud liikme vastu; EKRE pihta suunatud laimukampaaniasse; kahe maailmavaate, globalistlik-multikultuurse ja rahvuslik-konservatiivse omavahelisse heitlusse, ja nii edasi. Te võite seda ju ühel pool kaevikuteliini kaasa teha, aga jätke siis teadus tõsisemate meeste-naiste teha.
Teaduses ei ole lihtsalt ühte kindlat fakti ja ühteainsat teadustööd, mille abil ära selgitada mingi tõsisem vaidlusteema, eriti kui selle üle on vaieldud pikki aegu ja miljonite inimeste osavõtul.
Antud projekt ERR-is on mõttetu ka seetõttu, et poliitikas pole teaduslikul “õige-vale”-tõestusel mingit tähtsust. Kui inimene ei taha võõraid Eestisse, siis nii ta ütlebki – see, kas ta on rassist, sest põlgab neegri ära, on vähetähtis, sest eestlane tahab tegelikult lihtsalt omal maal turvaliselt omaette olla, ja milleks siis on vaja neid tõestusi, et rassidel pole vahet? Et teda sildistada ja risti lüüa? Sama on homofoobiaga – kui inimene peab üksteist trukkivaid mehi ebanormaalseks nähtuseks, siis ta lihtsalt hindab ainult mehe ja naise suhet, mis toob kaasa armastusest alguse saanud laste sünni. Inimkond paneb oma moraali paika ja igal moel mõttetu homoseksualism pole kunagi sinna kuulunud — nii lihtne see ongi.