02.10.2018
Ukraina võõrtöölised lisavad politseile kõvasti tööd.
Eesti poliitikamaastikul on kõneaineks tõusnud Ukraina võõrtöölised, kelles ühed näevad suurt leevendust tööjõupuudusele, teised aga uut venestamislainet ja ohtu ühiskonna turvalisusele.
Nüüd on selgunud, et koos ukrainlastega saabunud uus häda – nende töökultuur pole just kiita, ega ka käitumine tööst vabal ajal. On olemas reaalne oht, et arvukad võõrtöölised hakkavad Eesti elu ebaturvalisemaks muutma, sest nad toovad kaasa mentaliteedi, mida on näha saates “Võimalik vaid Venemaal”. Eestis võimendub see ruttu, sest ka siin on olemas tugev venekeelne keskkond, eriti Tallinnas, Ida-Virumaa ja kogu Põhja-Eestis.
Kõige hullem on see, kui võõrtööliste elulaad hakkab kajastuma purjus peaga tehtud liiklusõnnetustes, sest olgem ausad, kogu endise Nõukogude Liidu ala ja eriti slaavi vabariigid vaevlevad tervet ühiskonda haaranud massilise alkoholismi küüsis. See tuuakse ka Eestisse kaasa. Viljandimaal toimus hiljuti ka ühe hukkunuga lõppenud ukrainlaste liiklusõnnetus – kihutamisel sai surma noor naine.
Politsei on tabanud viimasel ajal autoroolist kümneid purjus ukrainlasi, peamiselt Eestisse tulnud võõrtöölisi, keda karistuse kandmise järel ootab riigist väljasaatmine, kirjutab Postimees. Põhjus seisneb politsei hinnangul selles, et enne Eestisse toomist nende tausta eriti ei kontrollita ja kes tahab, see Eestisse ehitama ka pääseb. “Töökäsi on nii palju puudu, et kes vähegi oskab, see tuleb. Aga töövälisel ajal on joobes juhtimised, kaklused baaris, vargused. Ja mitte pisinäppamised, vaid sellised, mis ulatuvad üle 200 euro,” vahendab väljaanne. Üheks probleemiks on ka see, et Eestisse lähetatud võõrtöölistel on pikaajalised Poola D-viisad, mis võimaldavad liikuda kogu Schengeni ruumis.
Ukrainlaste siiatoomist tahavad tööandjad, kellel on ühest küljest tõesti töökäte puudus, ja teisest küljest lahendab odavam tööjõud palju majanduslikke kitsaskohti. Rahvuskonservatiivid näevad aga slaavlaste sisseveos juba niigi venekeelsesse töökeskkonda suurt ohtu eestlusele ja eestlaste osatähtsuse jätkuvat vähenemist – mis sellest, et ajutine tööjõud, aga mõistujuttki ütleb, et ajutisel on rumal komme kiiresti alaliseks muutuda. Eestlased lahkuvad aga Eestist Soome ja mujale, kus töötingimused ja palgad on kordades paremad kui Eesti tööandjad seda võimaldavad, ja nii riigi elanikkond välja vahetataksegi.
ERR vahendas sel nädalal uudisena andmeid, mille küsis siseministeeriumilt statistikana välja EKRE Riigikogu liige Henn Põlluaas. Tänavu esimesel poolaastal tegi politsei- ja piirivalveamet kokku 1268 positiivset otsust tähtajalise elamisloa väljastamisel, mis kuulub sisserände piirarvu alla. Neist 941 luba ehk 75 protsenti läks Ukraina kodanikele, 108 Valgevene kodanikele ning 95 Venemaa kodanikele.
Kuna Eesti sisserände piirarv on väike, kasutab kordades rohkem inimesi võimalust registreerida lühiajaline töötamine, mis võimaldab Eestis olla kuni 12 kuud. Selles statistikas on Ukraina kodanike domineerimine veelgi suurem. Septembri keskpaiga seisuga oli Eesti andnud lühiajaliseks töötamiseks välja 13 410 luba, neist Ukraina kodanikke oli 10 602 ehk ligi 80 protsenti. Lühiajaliselt töötamise oli registreerinud veel 689 Valgevene kodanikku, 582 Moldova kodanikku ja 542 Venemaa kodanikku.
Siseministeerium prognoosib, et aasta lõpuks kasvab välismaalaste lühiajalise töötamise taotluste arv 22 000-ni, eelmisel aastal oli vastav näitaja 7500. Midagi rõõmustavat selles statistikas rahvusriiklusele pole, sest Yana Toomi kaudu paistab üha enam silma ka uusvenestamise laine, millele aitab kaasa Jüri Ratase valitsuse alistumine survele – slaavi võõrtöölised on osa sellest.
Eesti poliitikute ja ka tööandjate seas on väga levinud põhimõte, et konkreetset probleemi lahendatakse konkreetse meetmega, seejuures aga jäetakse arvestamata kõrvalmõjud, mis sageli kaaluvad negatiivsete aspektide poolest üles positiivse tulemi. Nii lähtuti pagulaste sissetoomisel inimlikkusest ja ustavusest Brüsselile, saadi aga juba mõnesaja pagulase juures kaks naisesüütajat. Sama toimub praegu Ukraina võõrtööjõuga.
Taas opereeritakse sissetoodud ukrainlaste suhteliselt kõrge hariduse ja professionaalsete oskustega, kuid sellest pole suurt kasu, kui inimesed tööst vabal ajal alkoholist kriminaalseks muutuvad – ja seejuures ei taha tööandjad teada, mis väljaspool tööaega nende töötajatega sünnib!
Eesti peaks järele mõtlema, kas meil ikka on vaja nii suurt tööstuslikku arengut, et seda peaks toetama ühiskonda lammutav võõrtööliste sissetoomine. Ja kui tööjõust puudu on, siis tasuks meenutada Soome sepa juures töötavaid Kalevipoegi.
Allikad: ERR, Postimees, siseministeerium