29.10.2018
Riigireformijate ideed on isegi head, aga kogu ettevõtmine tundub olevat eimillelegi rajatud.
Ajakirjandus üritab jätkuvalt täis puhuda tühjaks susisevat mulli, milleks on ettevõtjate riigireformi kava.
Eesti peaks juba sellega harjunud olema, et kõrvalttulevad algatused mõjule ei pääse – selline praktika sai alguse Reformierakonnast, kes on lasknud kõigil Jääkeldritel ja muudel taolistel üritustel ennast tühjaks lobiseda, ja ikka oma tahtmist pidi teinud.
28 riigireformija väeks on peetud tuntud nimesid ja kõrgeid ameteid, aga selle nullib täielikult ära fakt, et paljud neist on olnud (või on praegugi) võimu juures ja ettevõtluses – no miks te varem midagi ära ei teinud, küsib lihtinimene.
Teine moment on see, et nende taga pole otseselt näha ühtegi poliitilist jõudu. Iga erakond leiaks ehk nende pakutavast häid ideid, aga paraku on need suuremas osas (nagu riigiametnike vähendamine) juba ära leierdatud. Pealegi on vähemalt kartellierakondade puhul näha, et nad ei soovigi ametnikearmeega võidelda – näiteks plaanib sotsiaalministeerium asutada uue riigile kuuluva aktsiaseltsi Digital Innovation Estonia ehk DigInEst, mis hakkab tegelema andmemajandusega. Praegune poliitiline süsteem toodab ennast juurde ja keegi ei ole oma valitsemise ajal näidanud soovi kõhnuda – kellele te neid soovitusi jagate?
Olgem ausad, ettevõtjate kamba parimad ideed on asjalikumatele poliitikutele endilegi pähe tulnud. Küll aga on nende ettepanekutes palju sellist, mida erakonnad õigeks ei pea – EKRE puhul võõrtööjõu sissevedu – ja see muudab erakonna selle algatuse vastu üldse tõrksaks, sest tegu näib olevat pigem oma huvide reklaamiga. Ilmselt on sama ka teiste erakondadega – massilist vaimustust ei näi olevat. Mille nimel need inimesed üldse vaeva näevad, kui ühiskond ei aplodeeri ja pole nähagi, et kõik õhinaga nende kantseliitlikke sõnu täis pabereid loeksid?
Valimisnimekirjad pole veel eriti avalikud ja pole ka teada, paljud neist riigireformijatest kandideerivad ja seega algatuse oma valimisvankri ette rakendavad. Muus osas aga valitseb ikka selgusetus: miks need 28 ettevõtjat üldse selle asja ette võtsid? Et näidata, milline näeb välja elu utoopilises maailmas, kus pole omakasu? Nende mure Eesti pärast on küll üks variantidest, aga ometigi väheusutav, sest oma senises haldusalas, olge see võimu juures või ettevõtluses, pole nad seda märgata lasknud.
Nii jäävad vaid kaks varianti – kas tegu on katsega valimiste eel pilk EKRE majandusprogrammilt (mida on juba aasta algusest välja töötatud) väliselt asjalikuna näivale reformikavale tõmmata, või on selle taga ettevõtjate soov näidata poliitilistele jõududele, mida rahastajatest ärimehed uutelt võimuletulijatelt ootavad. Õilsuse, mure ja hea tahte jätaks viimaste variantideks, kui keegi suudaks kõik tükk maad asisemad põhjused veenvalt ümber lükata…
UU