Massiimmigratsiooniga ei saa hirme üles kütta – kogu see protsess ongi laastav, kuid ka ennetatav

Meedias ilmub pidevalt jutte “hirmust” massirände eest, enamasti saadetuna sõnast “põhjendamatu”.

Kes nii väidab, on suur valetaja ja demagoog. Vähemalt Eesti ja Läti kontekstis pole mingit põhjendamatut hirmu, vaid ere ajalooline kogemus – võõrvõimu 50 aastaga toodi Eestisse mitusada tuhat võõrast, “tänu” millele ei saa Ida-Virumaal ja üha sagedamini ka Tallinnas enam eesti keele ehk põlisrahva emakeelega hakkama, kuigi tegu on riigikeelega.

Võõras võim ja vaim hõljub iga aasta 9. mail Eestimaal ringi ning saab iga päev toitu Venemaa propagandakanalitelt ning turgutust vasakvalitsuselt, eriti venelastele tuginevalt Keskerakonnalt, kes saadab kaitseväe kaplanid okupantide mälestusmärkide juurde “Tänulikult Eesti rahvalt”-lintidega pärgi panema.

Öelgu võimurid ausalt – mis põhjust on meil uskuda, et rändepakti heakskiit meile midagi head toob? Mispoolest on neeger või moslem Eestimaal parem omal ajal siia tulnud pihkvalasest või novgorodlasest, kes ei austa meid niigipalju, et eesti keele selgeks õpiks?

“ÜRO ränderaamistiku ümber puhkenud pingetest on õppida seda, et Eestis, aga ka paljudes teistes riikides on alahinnatud inimeste hirmu massilise rände ees,” rääkis õiguskantsler Ülle Madise ETV saates “Esimene stuudio”. Madise ütles, et selline hirm on õigustatud, sest Eesti rahvas on ajaloos saanud küll ja küll räsida ja meil on olemas ka massilise immigratsiooni kogemus.

Madise ütleb samas, et seda hirmu ei tohi kuritarvitada. Kas seda on üldse võimalik teha? Nii algas rändekriis 2015. aasta suvel, aga juba pool aastat hiljem, 2016. aastavahetusel toimus Kölnis ja teistes Saksamaa linnades tuhandete naiste massikäperdamine, mis šokeeris kogu Euroopat! Millist tõestust massirände negatiivsusest veel vaja on? Alles eelmisel nädala vapustas kogu Soomet migrantide korraldatud massivägistamine Oulus, kus ohvriteks olid alaealised tüdrukuhakatised – mis ülehirmutamisest siin üldse rääkida saab?

Kogu maailma ajalugu räägib rahvaste rännetest ja juba Piibli lugudest saati selgub, et see on alati kellelegi halvasti lõppenud – kui põlisrahvas alla jääb, siis neile, kui nomaadid tagasi lüüakse, siis jälle sissetungijatele. Mis alust on arvata, et tänapäeval see rahumeelselt toimub – vaadake vaid Lähis-Ida, kus sõditakse maa ja vee pärast? Kliimamuutuste tõttu toimub võitlus ellujäämise pärast ja liberaalse maailmavaate vastupidistest väidetest hoolimata on need vägivaldsed protsessid.

Lääne-Euroopa on vähemalt praegu valinud tee, kus tema on oma maa-ala ära andja, oma rahvastiku väljavahetaja ja võõrastele alistuja. Võõrad dikteerivad seal praktiliselt kõike, mis ühiskonnas toimub, ja laamendavad poliitkorrektsusest soojendatuna. Lääne-Rooma keisririik hakkas vähemalt vastu…

Õiguskantsleri sõnul ei ole ränderaamistik kindla ja selge teksti näidis, küll aga olevat seal selge sõnaga öeldud, et see ei ole õiguslikult siduv ning kõik riigid säilitavad õiguse ise otsustada, keda nad oma riiki lubavad. Taas üks väide kergeusklikele – miks siis maailma paremaid juriste omav USA selle vastu on? Kui ta siduv pole, siis miks seda nii visalt läbi suruda püütakse? Aeg oleks lõpetada unelmas elamine, et meile vaid head tahetakse – protsesse suunav maailma rahaeliit pole heategija! Meenutagem pigem kõnekäändu: “Loll saab kirikuski peksa!”

Rändeprotsesse ei saa eirata, kuid praegu väljapakutav lahendus – oma kodu laastanud inimeste ümberpaigutamine nende juurde, kes seda teinud pole – on suurim kuritegu inimkonna ees. Ajalugu kirjutavad siiski tugevamad ja EKRE arvates peaksime meie oleme ajaloo kirjutajad – pannes massiimmigratsioonile pidurid peale!