05.02.2019
Riigipüha 9. mail ei tähendaks kunagistes okupatsioonimaades mitte Euroopa päeva, vaid pigem seda “prazdnikut”!
Sellele Eestile, mille lootsid tagasi saada Laulva revolutsiooni sõdalased, antakse üha hullemaid hoope ja seda ka Euroopa Liidu poolt.
Dalfi kirjutab sellest, et 9. maist ehk praeguses mõistes Euroopa päevast võib saada riigipüha, ja lisab, et venelasteks jaoks tähistab see päev Suure Isamaasõja lõppu.
Võib vaid ette kujutada, milline sabat hakkab toimuma Tallinnas ja Ida-Virumaal, kui see päev riigipühaks kuulutatakse – “surematud polgud” Tallinna tänavatel, sõjaaegsed mundrid, Georgi ristid, üleolekutunde ja peremehementaliteedi näitamine eestlastele, kõik väitmas seda, et “Estonija “Naša”! Kes usub, et venelased meie tunnetega veidigi arvestama hakkavad, on lihtsalt naiivsed või teadlikult kaabakad.
9. mai ei ole Ida-Euroopas mitte sedavõrd Euroopa, kuivõrd Venemaa ja Nõukogude Liidu toetajate püha. Õigemini, Euroopa Liidul seondub sellega üks deklaratsioon, Venemaa aga võit suures sõjas, mis on ainus sündmus, millele nad Nõukogude aja järel uhked saavad olla. Kõige hullemasse olukorda satuvadki NLiidust eraldunud ja iseseisvuse taastanud riigid, kes saavad EL-i pühaga endale kaela ka impeeriumimeelsete suurpüha!
Vikipeedia vahendab: “Saksa Riigi kapitulatsiooniakt sõlmiti Lääneliitlaste ekspeditsioonkorpuse ja Saksa Riigi Relvajõudude Ülemjuhatuse (OKW) vahel 7. mail 1945 Prantsusmaal Reimsis. NSV Liidu nõudmisel sõlmiti päev hiljem Berliinis uus kapitulatsiooniakt. Kuna allakirjutamine toimus Moskva aja järgi 9. mail 1945, siis tähistatakse sõja lõppu siiani just sel päeval. Kuivõrd NSV Liit teatas, et tseremoonia Reimsis ei olnud liitlaste vahel kooskõlastatud, ja et kindral Susloparovil, kes NSV Liidu relvajõudude nimel alla kirjutas, ei olnud NSV Liidu väitel volitusi, siis otsustati Saksa Riigi kapituleerumine veel kord kinnitada Berliinis.”
Euroopa Liidu seisukohta vahendab taas Delfi Politicole tuginedes: “9. mai on juba 1985. aastast Euroopa Liidu institutsioonide personalile vaba päev, et tähistada sündmusi 1950. aastal, mil toonane Prantsusmaa välisminister Robert Schuman andis välja deklaratsiooni, millega ta tegi ettepaneku lõpetada aastatepikkune eraldatus Euroopa rahvaste, ennekõike prantslaste ja sakslaste vahel ning ehitada üles tõeliselt solidaarne Euroopa.”
Siin on nüüd kas teadlikult või vähemteadlikult kokku sattunud kaks seisukohta, kuid täiesti kindel võib olla selles, et kahe tähtpäeva ühendamine saab Eesti jaoks olema uus löök, impeeriumimeelsetele aga on see suur võit – oma jõudemonstratsiooni saab avalikult ja jõuliselt pidada.
Euroopa Parlament hääletab juba veebruaris selle üle, et “paluda valitsustel üle Euroopa kuulutada Euroopa päev punaseks pühaks, mis tähendaks, et sellest saaks vaba päev,” vahendab Politico. Kindlasti hääletavad selle poolt ka Eesti eurosaadikud, sest eelnõule on toetust avaldanud neli suurimat Euroopa Liidu meelset fraktsiooni: Euroopa Rahvapartei, Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon, Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon (ALDE) ja Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon.
Kelamil, Tarandil, Padaril ja Paetil ei teki ilmselt kõhklustki, kui on vaja lähtuda kampaania juhi José Francisco Sigüenza ütlusest: “Meil, Euroopa Liidu inimestel, peab olema riikidevaheline päev, et tähistada, kui palju meil on ühist.“ Yana Toomil aga on topelt hea meel – nii EL kui NSVL ja Venemaa, 2 in 1!
Rahvuslastele pole Euroopa päev midagi head ja üllast, pigem on see uue, ehitatava (loodetavasti läbikukkuva) impeeriumi püha, mis võimendab teise impeeriumi ülistamist. Eestlastele rahvusena aga on see noalöök selga – vähe sellest, et pronkssõduri juurde pannakse juba praegu pärgi lintidega “Eesti rahvalt” – sisuliselt taaselustatakse 9. mai nõukogulikus variandis. Kuigi stsenaariumi järgi on see Euroopa päev, siis näitlejad teevad tast Venemaa päeva. Eestlased peavad aga taas jälgima küüditajate marsse meie tänavatel.
Eesti eurosaadikud annavad oma poolthääle nagunii, kuid riigipühana peab 9. mai kinnitama ka Riigikogu – aga EKRE teeb kõik selleks, et seda ei juhtuks. Selle kohta ütleb aga EKRE Riigikogu saadik Henn Põlluaas järgnevalt:
“Uskumatu! Kõik praegu Euroopa Parlamendis esindatud Eesti erakonnad: Isamaa, Sotsiaaldemokraadid, Reformierakond ja Keskerakond toetavad 9. mai pühaks kuulutamist. Nad kuuluvad just nendesse fraktsioonidesse, mis artiklis on üles loetletud ja kes selle taga on.
See pole muud kui eesti rahvale otsene näkkusülitamine, sest 9. mai on päevaks, mil pool Euroopat jäi viiekümneks aastaks Nõukogude Liigu okupatsiooni, punase terrori ja repressiivrežiimi tallata. Sellel päeval ei saa olla mingit Euroopa Päeva. Venemaa ja siinsed kremlimeelsed venelased tähistavad seda endiselt ja üha kasvava hooga nn võidupühana. Nüüd siis meie ka või? Ei kavatsegi!
Sellel, et Eesti kartellierakonnad sellisel päeval püha sisseseadmist toetavad, ei ole vähimatki õigustust. See on äärmiselt häbiväärne! Veel üks põhjus, miks nendel Riigikogu valimistel ja peale seda toimuvatel europarlamendi valimistel tuleb eelistada Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda.”
Allikas: Delfi