30.04.2019
Võõrad kultuurid meile ei sobi.
Eesti kartellierakonnad, meedia ja kaks viimast presidenti on Eestisse toonud tribalismi ehk Aafrika hõimusuhted, kus omad troonivad ning võõra suguharu mehed tapetakse ja naised vägistatakse.
Tribalism tähendab hõim- või kogukondlike suhete ületähtsustamist. Aafrikas on see tohutu suureks probleemiks, sest hõimusuhted sunnivad korruptiivselt aitama kõigepealt oma hõimu liikmeid, seda ka riigivõimu tasandil, aga võimu koondumine ühe hõimu kätte toob kaasa teiste vastupanu, kodusõjad ja ka genotsiidi, nagu Rwandas.
Eestis on tribalism leebem. Parim näide on siin peavoolupoliitika versus EKRE viimastel aastatel. Nii näiteks süüdistasid kõik struktuurid rahvuskonservatiive vägivallatsemises (mis seisnes korrarikkuja takistamises) rändapakti-vastase meeleavalduse ajal, Tarandi mikrofoniröövist ja kuklalasupostitusest aga keelduti isegi rääkimast.
Sel teemal oli Kadri Vilbal juttu ka meediaraisakull Vilja Kiisleriga, kui jutuks tuli EKRE naiste solvamine Lobjakase poolt. Kiisler ütles, et teda naisena küll teise sopaloopija sõnad ei häiri, ja seepeale ütles Kadri Vilba: “Sest te oletegi oma hõimust!” Enam Kiisler sel teemal ei rääkinud.
President Kaljulaid mõistis süütuse presumptsioonile sülitades hukka minister Kuusiku, kuid kui jutt käis Tiit Ojasoo vägivallast naisnäitleja suhtes ja presidendi vastuvõtu etenduse lavastamisest, kõlasid tema suust sõnad andestamisest. Erakordselt kirju pereeluga Eesti president on oma ametiaja jooksul näidanud üles erakordset kahekeelsust.
Esmaspäeval rikkus Kaljulaid täielikult oma vannet: “Põhiseaduse § 81. Vabariigi President astub ametisse järgmise ametivande andmisega Eesti rahvale Riigikogu ees: “Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks,” muutudes presidendist Orissaare seeneliseks.
Täielik tribalism valitseb Eesti meediamaastikul, kus viimaseks näiteks oli ERR-is toimunu. Kui Martin Helme süüdistas rahvusringhäälingut Tralla ja Lobjaka kontekstis kallutatuses, tõttasid kõik ERR-ile appi; kui ERR aga otsustas vastastikusel kokkuleppel Lobjakaga töösuhte lõpetada, rünnata hoopiski ERR-i sõnavabaduse piiramise süüdistusega.
Omade eelistamine on hästi märgatav siis, kui jutuks on retoorika räigus. Helmede tsitaadid õõnespeadest, mustadele uste näitamisest ja 27-aastasest kahjurnaisest on Lauristini koolkonna ajakirjanikel lausa kohustuslikuks lektüüriks saamas, samas kui Ligi, Mikseri, Tarandi ja paljude teiste ütlused on unustatud – nad on ju “omad”! Kaja Kallase sõjakuulutust Riigikogus ei pidanud keegi vihakõneks, Helmede puhul keeratakse mistahes ütlus millekski väga vastikuks.
Inimeste liigitamine omadeks ja võõrasteks, vahettegemine sõnade ja tegude osas mõttekaaslaste ja teisitimõtlejate vahel, hukkamõist viimastele ja vaikiv heakskiit esimestele, igakülgne abi oma hõimule ja teise hõimu takistamine seaduslikes toimingutes ulatub isegi justiitsüsteemi. Kuidagi väga lihtsalt saavad ajakirjanikud sealt kätte kompromiteerivad materjalid EKRE osas ja väga kinnised on andmebaasid võimukorruptantide osas. Isegi viimases rahvuskonservatiivse ministri asjas on ajakirjanikel väidetavalt olemas abielulisi suhteid puudutavad materjalid, mis peaksid olema ligipääsetavad ainult abikaasadele endile.
Tribalism jääb Eesti poliitikas ilmselt väga pikaks ajaks püsima, samuti ka meedias, kus Delfi kuulutab juhtkirjas avalikult: “Kui süüdistused tõele vastavad, peaks Kuusik istuma pigem vanglas, mitte valitsuses!” Sopakanal on võtnud endale õiguse mängida sõnadega “Kui süüdistused tõele vastavad…” ja inimese enne uurimise lõppu ja kohtuotsust risti lüüa. Just sellised institutsioonid algatavad Rwanda genotsiide, kus muu peale verejanu ei lugenud…
Tribalismi saab kõrvaldada ainult siis, kui vabadused ja õigused ning kohustused ja vastutus kehtivad universaalselt kõigile. Eestil aga on selleni veel väga pikk tee minna, sest praegu suruvad reformaritest ja sotsidest hutud meedia toetusel rahvuskonservatiive tutside rolli.