Eesti ühiskonda ei suunata valele teele, vaid ta on seal juba pikemat aega – EKRE toob ta tagasi

Eesti arengutes paistab hetkel silma üks teadliku valetamise moment, mida ütles kaude välja meediategelane Ilmar Raag.

Nimelt üritatakse Eestis näidata, et praegu toimuva üldine foon on õige ja loomulik ning EKRE ilmumine poliitikasse on justkui mingi uus areng. Paraku on asjad just vastupidised – üldine areng on umbes viimase küme aasta jooksul rappa jooksnud ja rahvuskonservatiivid tahavad selle tagasi pöörata!

“See on seotud laiema sotsiaalse arenguga Läänemaailmas tervikuna, mis on viinud ühiskonna lõhenemiseni ja demokraatia kriisini, kus on ühiskonnas suur osa neid, kes ei usu, et nende tahe midagi loeb ja et nad suudaksid oma elus midagi muuta ja kes viimase võimalusena haaravad kinni ka populistlikest ideedest ja kes kõige viimase võimalusena on teinekord valmis ka vägivallaks,” rääkis Raag.

Raagi sõnad näitavad, et ta püüab süü veeretada nende kaela, kes ütlevad – kuulge, me oleme valel teel, me pöörasime mõne aja eest vales kohas ära! Meediamees üritab hoopis sisendada, et meie oleme õigel teel, keegi aga soovib sellelt ära keerata.

Laulva revolutsiooni ajal tahtsime me iseseisvaks, otsustamisõiguse tagasitoomist Moskvast, eestlaste riiki ja Euroopaga ühist teed. Alguses see nii ka läks, aga nüüdseks on kõik kadunud – me oleme ära andnud suure osa suveräänsusest, otsustamisõigus on Moskva asemel Brüsselis ja eestlus on tõsises ohus. Euroopa ühise teega on ka halvasti – me tahtsime ühisesse võrdsesse perre, aga sellest perest kujuneb kolhoos.

Asjad on täielikult ära keeranud viimase viie aasta jooksul alates “euroopalike väärtuste” sisseveo tugevdamisest ehk kooseluseadusest; alates massimigratsiooni algusest ehk rändekriisist ja jätkuna rändepaktist; alates ajast, mil Euroopa Komisjonist hakkasid kõlama jutud föderaliseerumisest ning sellega kaasnesid ähvardused ja otsene käteväänamine liikmesriikide suhtes.

Seega siis tuleb paika panna üks – me oleme teel eksinud ja EKRE suunab meid õigele teele. Raagi jutt on õige ainult selles osas, et ühiskond näeb, kuidas nendelt on võetud otsustamisõigus, kuid nad ei haara kinni mitte populismist, vaid naasevad selle idee juurde, mis on neil kogu aeg südames olnud.