01.06.2019
Tarandi ja Ossinovski lõbus kooslus lubab eeldada järgmist provokatsiooni.
Kuigi Tarand väidab ERR-ile, et ta võiks olla ühiskonna piksevarras, on see aeg, mil ta võinuks selleks olla, jäädavalt möödas – tema saab olla ainult toru ühiskonna kloaaki.
Kõik Tarandi jutud sellest, kuhu kadusid tema hääled, kuidas ta hindab Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi, millisena näeb ta oma kohta ühiskonnas, on õõnes luuseri jutuvada. Mees sai kahtedel valimistel lüüa, sest inimesed said aru, kes ta tegelikult on – intrigant, provokaator ja lõhestaja.
Tarand paljastab oma valeliku palge, öeldes: “Demokraatias on niimoodi, et kõiki vaatenurki, kõiki inimesi, kõiki olevusi tuleb arvestada.” See läheb hästi kokku sotside loosungiga “Igaüks loeb!”, mille järel arvatakse suur protsent ühiskonnast nende jaoks kõlbmatuks.
Tarand tunnistab, et tegi Toompea provokatsiooni teadlikult: “Tegin, mis oli olukorras vaja ja väidan siiani, et see oli hädavajalik. See defineeris ühiskonna jaoks mitmesuguseid olulisi küsimusi, millele igaüks individuaalselt sai vastata. /…/ Kas sellest oli Eesti ühiskonna arengule kasu? Jah, loomulikult.”
Siin peab küll Tarandiga nõustuma. Tema provokatsioon defineeris ühiskonnale selle, et Tarand ja sotsid ajavad Antifa liini ja nad tuleb poliitiliselt areenilt kõrvaldada. Sotsid kaotasid valimistel ja ka Tarandile näidati koht kätte.
“Ma kahetsen ainult seda, et kriminaaluurimise alla sattusid MTÜ EKRE juhatuse poolt üles krutitud toredad Eesti mehed, kes omast arust tegid Eesti asja,” ütleb Tarand, mis on ülim silmakirjalikkus – tal oli alati võimalik meestelt süüdistus maha võtta, aga ei ta teinud seda. Mis puutub “MTÜ-sse EKRE”, siis Tarand on sel juhul FIE, kes korraldab Brüsseli baarides oma firmapidusid.
Tarand räägib mõnitavalt EKRE saavutuste kohta, kes tegelikkuses lõid teda valimistel igati ja saavutasid kümneid kordi enam kui üks labane provokaator kunagi üldse enam saavutab. Ilmselt ongi Tarand saatuseks kolada mööda poliitikamaastikku ja kerjata enda lülitamist mingisse nimekirja.
“EKRE kaob täpselt sama lihtsalt kui Rahvaliit” – unista aga, Tarand! Või “Kui ühiskonnal on vaja piksevarrast, siis mina võin seda teha. See on minu missioon. /…/ See pikselöök annab sellise tulemuse nagu pikselöök alati – õhk läheb värskemaks.”
Tarand ei ole pikselöök, vaid kõhutuulega kaasnev puuksatus ja õhk ei saa sellest küll värskemaks – kus see mees liigub, seal kõik ka lehkab.
Eesti ühiskonnale oli Tarandi provokatsioon kasulik – see pühkis minema ühe madala, alatu ja intriigitseva isendi Eesti poliitikast.
Allikas: ERR