Iga erakond on just nii tugev, kui on tema sisemine ühtsus.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme on öelnud, et erakonna toimimine käib kahesuunaliselt – erakond on tugev tänu inimestele, ja inimesed jõuavad poliitilises elus edasi tänu erakonnale. Üksiküritajad jäävad tavaliselt jänni.
Need asjad peavad olema tasakaalus, saamine ja andmine. Kui aga erakond saab kellelegi kohaks, kus teiste arvelt isiklikke projekte ellu viia ja ennast esile tõsta, siis hakkab poliitilise organisatsiooni normaalne toimimine umbe jooksma. Nii Tartus juhtuma hakkaski.
Erakond ei saa olla luik, vähk ja haug, kes igaüks eri kanti kisuvad. Võitluskaaslaste ühendust juhtima pandud inimeste kohus on kõik taas ühe mütsi alla tuua. Kui see ei õnnestu, tuleb kellelgil oma teed minna.
Kuigi paljud üritavad erakondade puhastumises näha nõrkust, siis tegelikkuses see nii pole. Kõik polegi loodud ühes sõpruskonnas jäädavalt püsima. Erinevat teed minnakse erinevatel põhjustel ja sageli on selleks sobimatus rännukaaslasena.
EKRE-s on pereheitmist olnud paaril korral. Kui tekib uus sülem, siis on pereheitmine paratamatu. Tarru jäänud pere muutub sellest vaid tugevamaks ja ka lahkujad leiavad uue väljundi. Kahju vaid, et seda püütakse valusalt teha ning ka väljastpoolt torkijaid on palju. Eriti mingid herilastena õelad remsujevid, kes näeksid hea meelega kogu rahvusliku liigi hukku.
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond läheb ka pärast ridade puhastamist endist teed pidi edasi. Las meediakoerad hauguvad, rahvuskonservatiivide karavan liigub ikka eesmärgi suunas.