09.06.2019
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna auesimees, president Arnold Rüütel.
President Arnold Rüütel ise küll Jõhvi kontserdimajas toimuval Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kongressil ei osale, kuid tema kõne jõudis delegaatide ja külalisteni erakonna aseesimehe Henn Põlluaasa vahendusel.
“Lugupeetud kongressi delegaadid ja külalised!
Lubage mul teid tervitada ja soovida kongressile kordaminekut!
Valitsusvastutuse võtmine on meie erakonna vastu vallandanud nüüd juba veidi vaibuva turmtule nii siin- kui sealpool meie riigipiiri.
Minu arusaamist mööda on põhjuseks võimalik suunamuutus lausliberaalse majandusmudeli juurutamisel ja võimalik liikumine Euroopa kui suveräänsete riikide liidu tugevnemise suunas.
1. mail 2004. aastal andsin koos tolleaegse välisministri Kristiina Ojulandiga allkirja lepingule Euroopa Liitu astumiseks. Sellele otsusele eelnes 2003. aastal rahvahääletus ja saadud volitusega nimetatud lepingu ka allkirjastasime. Liitumistaotluse avalduse esitas Tiit Vähi valitsus aga juba 25. novembril 1995. aastal.
Vahepealse üheksa aastaga suutsime ära teha väga suure töö meie seadusandluse harmoniseerimiseks Euroopa Liidu omaga. Ärme unustame, et harmoniseerimise protsessiga alustasime tegelikult juba kohe pärast suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist 16. novembril 1988. aastal.
Olen endiselt veendunud, et liitumisotsus Euroopa Liiduga oli õige. Seda kinnitab ka meie elanike jätkuv toetus meie kuulumisele Euroopa Liitu. Vallandunud infosõda püüab aga meie eestimaalasi veenda vastupidises, et loodud valitsuskoalitsioon võitleb väljamõeldud tondiga ja et keskvõim Brüsselis ei soovi üldsegi liikuda föderatiivse Euroopa Liidu suunas.
Kui me 20. augustil 1991. aastal oma taasiseseivumise välja kuulutasime, ei olnud kuulda ühtegi häält, et meie taas kättevõidetud suveräänsus ei oleks meie rahva võõrandamatu õigus.
Meie erakonda süüdistatakse sõnavabaduse piiramises?
Võtame kätte Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja selle artikli 11.
Tsiteerin:
1. Igaühel on õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb arvamusvabadust ning vabadust saada ja levitada teavet ja ideid avaliku võimu sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest;
2. Massiteabevahendite vabadust ja mitmekesisust austatakse (tsitaadi lõpp).
Riiklik järelevalve Euroopa Liidu õigusaktides sätestatu üle on pandud liikmesriikide siseministritele. Ma küll ei julgeks väita, et tegeleme harta seisukohtade eiramisega?
Lugupeetud kongressist osavõtjad!
Loodan, et jagate minu seisukohta. Meediakanalite kaudu võimendatud sõnakasutus meie erakonna mõnede liikmete poolt teeb ka mind väga murelikuks. Aga igasuguste omadussõnade täiendav lisamine meie erakonna nimetuse ette on rohkem kui kurvastav. Tooksin ainult ühe näite. Meie erakonda nimetatakse „misogüünse palgega“ erakonnaks. Minul võttis tükk aega, et teada saada, mida selline sõnakasutus tähendab? Selgus, et oleme „naissugu vihkav“ erakond? Kuidas saab selline sõnakasutus käia meie erakonna kohta?
Vanema põlvkonna esindajana julgen öelda, et mitte kunagi ei ole õigustust teise inimese või inimeste grupi alavääristamisel. See on moraali küsimus. See on meie lastetoa küsimus.
Inimühiskond on alati olnud hierarhiline. Suurem kooslus vajab juhti. Demokraatlikus riigis valib enamus kas otse või kaudselt endale juhid ja neid valikuid tuleb austada. Samuti on valitud juhtide kohus kaitsta oma rahvast ja selle valitud juhtorganeid.
Peaaegu korratakse nagu käibetõde, et meil Eestis on – väärtuste kriis?
Kuidas mina sellisest nn „väitest“ aru saan?
Kas see on väärtuste kriis, kui me julgeme mittesoovitavaks pidada liikumist Euroopa kui föderaalriigi suunas?
Meil eestlastel nagu ka teistel endises NSV Liidus elanud rahvastel on föderaalriigis elamise pikaajaline kogemus. Tundub, et pealekasvanud uus põlvkond ei ole võtnud vaevaks seda kogemust tundma õppida ja oma seisukohti kujundada selleks, et seista Euroopa kui iseseisvate riikide liidu, mitte liitriigi eest. Inglismaa lahkumine Euroopa Liidust on ju selge näide selle poliitika ohtlikkusest.
Sisuliselt esimest korda pärast Eesti taasiseseisvumist on meil valitsus, kes suudab seista suveräänse Eesti eest. Siit ka see hüsteeriline vastasseis. Vahendeid valimata püütakse lõhkuda tekkinud valitsuskoalitsiooni.
Mul on olnud võimalus sündida esimeses Eesti Vabariigis ja läbi elada kõik need ajad, mis on meid toonud tänasesse päeva. Mul on ausalt öeldes inimlikult häbi, et meie väikese Eesti rahva keskel on nii palju kurjust ja seda paljudel juhtudel võimu suunal.
Seadmata kahtluse alla sõnavabadust, tahan rõhutada, et sellega kaasneb ka igaühe personaalne vastutus oma väljaöeldu eest.
Kas mitte siin ja kohe teha otsustav algus korrektse sõnakasutuse suunas? Meie erakond võiks võtta enda kanda selle tänuväärse initsiatiivi. Ma siiralt usun, et suudame kasutada meie kõnekeelt selliselt, et oleks väga raske öeldut kaksipidi tõlgendada ja et me omapoolsete väljaütlemistega ei riivaks kellegi inimväärikust. Olen isiklikult püüdnud seda põhimõtet järgida ja teen seda kindlasti ka tulevikus. Võite mind uskuda.
Lugupeetud kongressi delegaadid ja külalised!
Veel kord kutsun teid kõiki üles austama üldkehtivaid, eriti Euroopa kultuuriruumis omaks võetud moraalinorme. Püüame oma ühiskondlikku olemist igapäevaselt korraldada nii, et meie väikeriigis oleks suhtluses vähem kurjust.
Soovin kongressile head tööpäeva ja vajalike otsuste vastuvõtmist!
Tänan teid minu ärakuulamise eest!”
LOE LISAKS:
OTSEPILT: EKRE kongress valib täna Jõhvi kontserdimajas erakonnale uut juhtkonda