11.06.2019
“Tark ja tegus Eesti 2035” on ideoloogiline ja eestlusevaenulik soperdis.
Kui võtta ette rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine, siis ei tohi selle ligi lasta globaliste – see tõdemus sai veelkord tõestust.
Jutt käib kolme ekspertrühma visioonidokumentide kokkuvõttest “Tark ja tegus Eesti 2035” ehk Eesti haridus- ja teadusstrateegiast 2021-2035. Selle on välja andnud haridus- ja teadusministeerium tänavu aprillis.
Juba ekspertrühmade juhid on paljuütlevad: globalist Margit Sutrop (väärtused ja vastutus) ning juunikommunisti hingega Marju Lauristin (heaolu ja sidusus) – sealt ei saagi midagi head oodata!
Dokumendis räägitakse kogu aeg väärtustest, aga seda mõistet pole Eestis keegi defineerinud Kogu kokkuvõttest kumab läbi see, et jutt käib nn “euroopalikest väärtustest”, mis tähendavad multikultuursust – ja mis kristliku Euroopa traditsioonidest ja rahvuskesksusest siin siis enam rääkida!
Eesti keelt käsitletakse dokumendis enamasti kui mingit pärismaalaste keelt, millele antakse midagi, unustades, et tegu on riigikeelega, mis peaks olema ülimuslik. Kui räägitakse eesti keele hoidmisest, ei tohiks seal olla grammigi ideoloogiat, aga on.
Vasakliberaalset mõtteviisi näitab kasvõi kolmandas peatükis “Muutused maailmas, mis mõjutavad haridust, teadust, eesti keelt ja noorsootööd” sees olev lause “See toob omakorda kaasa protektsionismi ja äärmuslik-vastandava rahvusluse kasvu ohu.” See lause on täiesti nagu mingist Euroopa Manifesti moodi vasakliberaalide ideoloogiaõpikust võetud.
Samas peatükis käsitletakse majandus- ja kliimarännet: “Kasvab Eesti atraktiivsus rände sihtriigina. Hariduse vaatenurgast tähendab suurem ränne vajadust õppida eri keeli, õppida tundma erinevaid kultuure ja religioone, olla valmis õpetama ja lõimima eri kultuuritaustaga inimesi ning ennetama hariduse ja noorsootööga radikaliseerumise ja ebastabiilsuse kasvu.”
Kas on veel selgemalt võimalik välja öelda, et Eesti hakkab rändepakti käsulaudade kohaselt massiimmigratsiooni vastu võtma ja sellega kohanema? Ja pange tähele, dokument on seejuures mõeldud eesti keele kaitseks!
Väga ettevaatlikuks sunnib kogu peatükk “Eesti keele ja kultuuri väärtustamine ning sidus ühiskond.” Nii räägitakse selles, et “Eesmärk on, et aastaks 2035 on eesti keel jätkuvalt mainekas, kaitstud, uuritud ja arenev.” Samas: “Laienenud on erinevate võõrkeelte õpetamine ja oskus.”
Kuidas asjapulgad sellistes asjades vastuolu ei näe, kui juba praegu on eesti keel tõrjutud nii inglise kui vene keele poolt? Kuidas ta saab olla mainekas ja kaitstud, kui ülikoolid võtavad juba praegu suuna ingliskeelsele õppele, sealhulgas ka Margit Sutropi koduülikool? Mis aga puutub eesti keele “arenemisse”, siis juba selles dokumendis on sõna “säilenõtkus” selgitusega (resilience). Nii “arenenud” eesti keeles pole ilmselt enam kohta sõnadel “kodutanum” või “karjakell”…
Kogu eesti keelt käsitlev peatükk on täis mõistet “…kasutatakse peamiselt eesti keelt” ehk siis riigikeele kõrvale lubatakse julgelt teisi keeli. Samuti on selles fraasid “…toetada mitmekeelsust (st. emakeele ja teiste keelte oskust),” ja “mitmes keeles õpetamine on normaalsus.”
Kogu selle soperdise loojate arvates sobivad eesti keele kaitsmise peatükki laused “Eri kodukeelte ja kultuuritaustaga õpilasi liitva kooli suur väljakutse on luua uutmoodi koolikultuur…” /…/ Välisüliõpilastele õpetatakse eesti keelt ja kultuuri ning soodustatakse nende lõimumist tööturule.” Ühe hoobiga antakse migrantidele nii eestlase staatus kui ka elukoht Eestis!
Kogu dokument on koostatud kantseliidis ja sõnastusega, mis lubab juba ette oletada, et mingeid positiivseid arenguid see kaasa ei too ja aastal 2035 rabeleb Eesti samades hädades kui Saksamaa ja Rootsi, kus paljudes koolides on põliselanike lapsi kümmekond protsenti, ning kui seal on keeled tugevamad ja suurema kõnelejate arvuga, siis eestlaste väikese rahvaarvu juures ei hakka keegi migrandiühiskonnas enam eesti keelt õppimagi.
Need on vaid üksikud momendid, “miine” on tegelikult kogu kaante vahele pandud dokument täis. Kogu projekti “Tark ja tegus Eesti 2035” eesmärk on lubatule täiesti vastupidine – see tapab eesti keele ja orienteerub võõrastele. Eesti rahvusriigil pole sellise multikultisoperdisega midagi peale hakata.
Ja lõpetuseks: “Nii ülikoolide kui ettevõtete koostöö eelduse kui ka tagajärjena püütakse tuua Eestisse suurkorporatsioonide arendusüksusi ( dokumendi autorite rõhutus). Eesti suurkorporatsioonide kolooniaks ja ikka räägime eesti keele kaitsest?