Aivar Rehe surm paiskas õhku lisaküsimusi ja võttis vähemaks võimalikke vastuseid

Viimased teated Danske ekspankur Aivar Rehe surnukeha leidmisest annavad kindla tõdemuse – üks inimene, kes võinuks midagi rääkida, on nüüd vähem. Kui enneaegselt sureb inimene, kes oli rahapesu ajal süsteemis sees, ei saa enam öelda, et see ei puutu asjasse – pole lihtsalt usutav.

Sõltumata surma põhjusest, mis tõenäoliselt jäävad mõneks ajaks kõikuma enesetapu ja võimaliku vägivaldse surma vahel (esialgne hinnang on enesetapp, vägivalla tundemärgid puuduvad), on järeldus karm – rahapesu läbi Eesti on seadnud tugeva kahtluse alla meie õigusriigi maine, sest selle skandaaliga käivad kaasas juba surmad. Kuigi politsei ei seostanud algusest peale Aivar Rehe kadumist tema minevikuga, pole eriti tõenäoline, et olnu seda ei mõjutanud.

Kui ekspankur otsustas elust vabatahtlikult lahkuda, näitab see, et tal oli mingi surve, kas enda sisemine ehk moraalne, või siis väline – igal juhul ei jaganud ta midagi ametkondadega, kes juurdlust juhivad, ja võttis kõik endaga kaasa. Vähemalt praeguse info põhjal võib seda oletada, kuid eks juurdlus näitab, kas ta endast midagi ka maha jättis. Kõnekas on seegi, et esialgsete otsingute ajal oli mees veel elus, kuid välja ei tulnud.

Riigiprokuratuur kinnitas, et Aivar Rehele ei ole kahtlustust esitatud ning panga osas käiva kriminaaluurimise menetuslike toimingutega ei ole Rehe seotud olnud. Kui surve tuli ekspankurile mujalt, siis on asjad ikka väga karmiks läinud – Eesti riik ei suuda siis tunnistajaid kaitsta (kuna abi ei otsitudki) ja me oleme jõudnud kriminaalse mõjutusega õigusruumini, kus suurte kuritegude paljastamine või isegi millegi teadmine võib elu maksma minna. Hardo Aasmäe juhtum on ju samuti kahtlustena endiselt õhus.

Suur rahapesu läbi Eesti hoiab väga tõenäoliselt enda lõa otsas paljusid inimesi, kellest osa võib-olla ei saa (või kardavad) rääkida, eriti kui mängu võisid olla kaasatud mõned riigiametnikud või riiklikud struktuurid, kes said “nokka kasta” võimsas rahvusvahelises rahapesuketis, kelle haarmed on kindlasti laiali ja võivad endiselt ulatuda paljude riikide, sealhulgas Eesti võimusüsteemi, nii tolleaegsesse kui praegusesse.

Igal juhul on Eestis muutunud kõik ohtlikumaks, isegi ajakirjanike töö, kui nad peaksid julgema suurt rahapesu uurida. Eesti peavoolumeedia seda ilmselt ei julgeks ega tahakski, sest nad pole siiani eriti altid olnud. Aivar Rehe surm aga viib rahapesuskandaali uuele tasemele – sinna, kus võimalikud tunnistajad “likvideeruvad”.

2017. aasta novembris algatati Eestis kriminaalmenetlus Danske Eesti suhtes. Aastatel 2007–2015 jooksis Danske Eesti filiaalist läbi 200 miljardit eurot mitteresidentide kahtlase päritoluga raha. Aivar Rehe juhtis Dansket aastatel 2006–2015. Selle aasta märtsis ütles Rehe Postimehele, et tunneb endal küll vastutust, kuid arvab, et Danske rahapesu tõkestamise meetmed olid tollel ajal piisavad.

Praegu on kõik oletuste tasemel. Uued Uudised loodavad väga, et tuleb ka selgus. Eriti kui sündmused on jõudnud asjaosaliste lahkumiseni maisest elust. Aga võib-olla oli selle tragöödia eesmärgiks soov, et suurema juurdluse korraldamine oleks möödapäästmatu?