13.10.2019
Need tegelased ei too siia mitte õitsengut, vaid teise Aafrika.
Uued Uudised kirjutasid hiljuti teadlaste uuringust, mille kohaselt etniline mitmekesisus kahjustab sotsiaalset usaldust.
Selliseks arusaamaks pole isegi uuringuid vaja. Kui 2015. aastal rändekriis algas ja meile pagulasi hakati sokutama, ütlesid paljud – meil on niigi sadu tuhandeid integreerumata võõraid ja näitena Lasnamäe koos Ida-Virumaaga. Kus on sotsiaalne usaldus?
Rääkides etnilise mitmekesisuse positiivsest mõjust, siis mida on eestlastele kui okupatsioonini enamuses olnud põlisrahvale andnud hiljem sisse toodud 300 000 vene migranti? Peale selle, et nad on olnud töökäed?
Jah, ei saa eitada, et nad on siin väärtusi loonud, aga neid suutnuks me ilmselt ka nendeta luua – ainult teistsuguses võtmes. Küsimus on selles, mida nad on andnud venelastena, vene kultuuri kandjatena sellist, mida ei saaks anda Venemaa meie naabermaana?
Nad ei ole andnud mitte midagi! Just vastupidi, venelased ja eestlased on teravas vastuolus suhtumises viimase suure sõja sündmustesse ja okupatsiooni – esimesed peavad seda vabastamiseks, teised anastamiseks. Ja see tõi kaasa nii pronksiöö kui ka kestvad lahkhelid suhtumises 22. septembrisse, mil vabastati/okupeeriti Tallinn. Lõuna-Eestis, kus on monoliitne eestlus, ei teki kunagi sellist vastasseisu, nagu Tallinnas 9. mail või küüditamiste aastapäeval.
Sama võiks öelda ka võimaliku moslemikogukonna kohta, mis Brüsselile järele andes siia kindlasti tekiks. Mida annaks nende “mitmekesisus” eestlastele (ja ka teistele kristliku taustaga eestimaalastele)? Või veelgi parem küsimus – mida annaks agressiivne, naisi ja geisid vaenav patriarhaalne islam feministlikele ja geilembelistele liberaalidele? Kus on selle kokkupuute mitmekesistav mõju? Mida annaksid Eestile ja eestlastele neegrid (peale šokolaadpruunistuvate pisieestlaste)?
Või veel – mida on Eestile andnud see “sallivus”, mida on juba kusagil 2014. aastast võõrideoloogiana siin juurutatud? Pärast sallivuslaste ilmumist on pinged riigis aina kasvanud, sest võõraid ideid levitades on nad ühiskonnale ainult halba teinud.
Igaüks, kes räägib mitmekesisuse “tervendavast” mõjust, võiks veidigi aju tööle panna ja mõelda sellele, kuidas erinevused ja arvamuste lahknevused mõjuvad kasvõi omakultuurilises keskkonnas – kui aga meie juurde tulevad kümneid kordi võõramad inimesed, siis need erinevused võimenduvad, mitte ei kahane.
Mida monokultuursem on ühiskond, seda vähem on seal konflikte, sest arusaamad on seal juba aegadest saati ühtlustunud – multikultuurses ühiskonnas võib väiksemgi erinevus (näiteks moslemi ja feministi suhtumine naistesse) konflikti vallandada. Nii lihtne see ongi ja kes väidavad vastupidist, lihtsalt valetavad ideoloogilistel põhjustel.