22.11.2019
Andrus Karnau on
Ennast ajakirjanikuks pidav Andrus Karnau on Postimehe veergudel saanud hakkama enneolematult julma valetamise ja vassimisega, ajades aastate eest Reformierakonna valitsemise ajal toimunud rahapesu tänase valitsuse kaela.
“Valitsus vaatab, käed jõuetult rippu, pealt, kuidas etteheited Eestile musta raha transiidis iga nädalaga aina tugevamaks lähevad,” kirjutab Karnau. Demagoog ei suuda isegi seda näha, et kõik Danske, Swedbanki ja SEB rahapesujuhtumid on toimunud aastatel 2007 -2015 ehk täielikult Reformierakonna valitsemise ajal ja väidetavad etteheited käivad tolle aja kohta.
Rahapesu on toimunud juba ammu enne praegust valitsust ja see, mis praegu välja tuleb, on uurimiste tulemused – Karnau aga justkui nõuab, et valitsus võitleks rahapesuga, mis on tänu paljastustele loodetavasti juba minevik. Praegune valitsus saab ainult teha kõik, et tollane rahapesu täielikult päevavalgele tuleks ja et see korduda ei saaks – ja mõlemat valitsus täna teebki.
“Eesti valiti musta raha transiidikoridoriks, sest Eestis on nõrgad regulaatorid. Sellest tekkiski musta raha omanikel huvi, sest nad said aru, et Eesti võimud ei suuda rahavooge kontrollida,” vahendab Karnau Transparency International Russia asedirektor Ilja Šumanovi sõnu, eirates täiega seda, et nõrgad regulaatorid olid näiteks Jürgen Ligi rahandusministriks olles.
“Eesti valitsus pole soovinud algatada uurimist, et selgitada, kas poliitikute või riigiametnike tegevus võis aidata kaasa sellele, et läbi Eesti pankade liikus aastaid kahtlane rahavoog,” üllitab Karnau järjekordse vale.
Just praegune valitsus asuski sellega tegelema, alates sellest, kui uus rahandusminister Martin Helme saatis juunis uurimis- ja järelvalveasutustele kirja, milles nõudis selgitusi selle kohta, kuidas tegutseti aastatel 2007-2015, et rahapesu ära hoida.
“Peaprokurör Lavly Perling ütles paar nädalat tagasi ERRile antud usutluses, et tõhusaks võitluseks organiseeritud kuritegevusega oli olemas poliitiline tahe ja seadusandja tugi. Ta jättis vastamata, mis takistas tõhusat võitlust rahapesuga, aga ma millegipärast arvan, et tema sõnu võib tõlgendada niimoodi, et panku läbinud rahavoo kontrollimiseks polnud poliitilist tahet,” väidab Karnau.
See jutt on küll täiesti õige, kuid Karnau unustab täpsustada, et poliitilist tahet polnud Reformierakonna Ansipi ja Rõivase valitsustel. Martin Helme aga ütles 26. juunil Postimehele, et prokuratuuri loidus rahapesu vastu võitlemisel on üks põhjustest, miks EKRE ei soovi peaprokurör Lavly Perlingu jätkamist.
“Kui USA võimud ei uuriks, kui Rootsi ajakirjanikud ei kaevaks ülekannetes, kui rahvusvahelist survet poleks, siis ei teeks Eesti võimud kahtlaste finantstehingute uurimiseks mitte midagi,” vassib Karnau. See võib olla demagoogi isiklik nägemus, kuid tegelikkus on midagi muud. Karnau valede ümberlükkamiseks rida fakte elust ja ajakirjandusest.
Martin Helme korraldas rahapesu teemal kohtumised USA-s sealse rahandusministeeriumi abiministri Marshall Billingsleaga, ühe rahvusvahelise advokaadibürooga ning Londonis korruptsiooni ja rahapesu paljastamisega tegeleva Bill Browderiga. Kogu afääri uurimine võib tema hinnangul olla kõige efektiivsem, kui seda teevad USA ja Saksamaa, kes mõlemad juba tegelevad sellega aktiivselt.
Kesknädal, 3. oktoober: “Oleme otsustanud 2020. aastal täiendavalt rahastada PPA rahapesu tõkestamise alast võimekust 1,6 miljoni euroga ja prokuratuuri 0,3 miljoni euroga. Meil on plaanis kaasajastada ka õigusruumi. Valitsus liigub rahapesuvastase tegevusega jõuliselt edasi,“ ütles peaminister Jüri Ratas.
Seadusandluse osas soovib valitsus lähikuul heaks kiita mitu eelnõud, mis on vajalikud ELi rahapesudirektiivi (AMLD V) õigeaegseks ülevõtmiseks järgmise aasta jaanuaris. „Seoses sellega soovime oluliselt karmistada trahve rahapesuga seotud väärtegude eest, samuti laiendame nende isikute ringi, kes peavad oma tegevuses arvestama rahapesu tõkestamise seaduse nõuetega,“ selgitas rahandusminister Martin Helme.”
30. oktoobril teatas TV3: “Rahandusminister Martin Helme moodustas teisipäeval rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valitsuskomisjoni juurde riikliku rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskide hindamise ajutise juhtrühma. Juhtrühma moodustamise eesmärk on siseriikliku riskihinnangu koostamine ning siseriiklikus riskihinnangus tuvastatud riske maandavate meetmete ja tegevuste rakendamise plaani koostamine, selgub rahandusministeeriumi käskkirjast.”
Raamatupidamis- ja õigusuudisteveeb kirjutab 11. oktoobril: “Rahandusminister Martin Helme sõnul on lisaks tõhusale seadusandlikule raamistikule tarvis rahapesu paremaks tõkestamiseks jätta liikmesriikidele paindlikkus siseriiklike meetmete kiireks kasutusele võtmiseks. “Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemist tuleb väga tõsiselt võtta, kuna see puudutab sügavalt ühiskonna õigulustunnet,” ütles Helme neljapäeval Luxembourgis Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus toimunud arutelul.
Eestit on lähiaastatel ees ootamas Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegeleva ekspertkomitee Moneyval uus hindamine. Sel korral hinnatakse, kuidas Eesti erinevaid seaduseid ja regulatsioone praktikas ellu rakendab ja milline on asutuste võimekus tegelikult rahapesu tõkestamisega tegeleda. Rahandusminister Martin Helme sõnul on väga oluline süsteemne ja sisuline ettevalmistus Moneyvali hindamiseks.“Me peame riigina pingutama, sest praegune olukord ei pruugi olla hindamise edukaks läbimiseks piisavalt hea,” lisas minister.”
Kogu valede rägastiku lõpetab Karnau pommlöögiga: “Endine pea- ja rahandusminister Siim Kallas rääkis mõni nädal tagasi Lääne Elule antud intervjuus, et praegu peaksid kõik Eesti diplomaadid ja poliitikud ning ka majandus- ja rahandustegelased käima üle kogu maailma ringi ainult ühe sõnumiga: Eesti pankade kaudu ei pesta raha. Kallase meelest tuleb Eesti mainelt plekk maha nühkida. Aga diplomaadid ei tee seda. Nad ei saagi seda teha, sest valitsusel pole selles asjas selget seisukohta. Pole veendumust, et Eesti võimud on kõik õigesti teinud.”
Uued Uudised harutavad selle väite üksipulgi lahti. Esiteks, Siim Kallasel endal lasuvad nii 10 miljoni dollari skandaali ja VEB Fondi kahtlustused ning rahapesust tulnud Eesti maine must plekk on nii tema, Ansipi, Rõivase, Ligi kui ka kogu RE ühisplekk.
Teiseks – Miks peaksid Eesti diplomaadid tõestama, et Eestis pankades (täpsemalt võõrpankade Eesti filiaalides) raha ei pesta – seda ju tehti ja väga jõhkral moel! Hetkel ehk mitte, aga varasem maineplekk on tohutu ja seda olematuks ei räägi keegi. Muidugi tahaks Reformierakond, et keegi neid rahapesu mahamagamises ei süüdistaks – aga see ongi nende süü!
Eesti valitsusel (vähemalt EKRE ministritel) on selge seisukoht – rahapesu afäär läbi Eestis asuvate pankade tuleb üksipulgi lahti harutada ja süüdlased vastutusele võtta, samuti tuleb seadusandlus ja ametkondade töö nii ümber kujundada, et selline rahapesu ei saaks enam kunagi võimalikuks. Seda on rahvuskonservatiivid nõudnud juba esimestest rahapesupaljastustest saati ja selle nimel ka tegutsetakse.
Valitsusel pole praegu mingit vajadust rahapesuskandaali kinni mätsida, sest Keskerakond ja EKRE ei vastuta ühegi rahapesumomendi eest, poliitiliselt nad hoopis võidaks, kui see avalikuks tuleks – küll aga oleks selle varju jäämine just opositsioonierakondadele meeltmööda, sest vastutus oma valitsemisaegade eest tuleb neil võtta.
Mis aga puutub Andrus Karnausse, siis enne kui keegi läheb valetamissüüdistustega Kert Kingo või Mart Järviku kallale, võtke see demagoog käsile – endiste valitsuste rahapesuskandaalide kirjutamine tänase valitsuse kraesse on ikkagi valede vale!