Õige eesti mees Mart võeti kadripäeval ametist maha – nii iseloomustavad kümned Mart Järvikule toetust avaldanud inimesed nördinult esmaspäeval juhtunut.
Üks inimene kirjutas kunagi varem, et Järvikule sai saatuslikuks poliittehnoloogiline kirjaoskamatus – ta arvas, et saab töötada ausalt ja inimlikke reegleid järgides. Näiteks selles osas, et inimene saab suurt tööd tehes ise abilisi valida ning loodrid ja vastutöötajad seenele saata.
Kui Kert Kingol ei lastud ennast isegi tõestada, siis Mart Järvik jõudis paljugi ära teha – näiteks on väiketootjad väitnud, et tema pilk läks suurtootjate lobitöölt ka väikeste tootjate peale, ta pani piiri mõningatele rumalustele, näiteks rohuniite osas, algatas muudatusi, mis pannuks seiskunud maaelu taas liikuma (toetus maale kolimiseks) ja nii edasi.
Kui vaadata tema eksimusi, siis kõik need on inimlikud – tema “valetamised” pressiti talt välja nii, et minister aeti segadusse kuupäevade ja allkirjadega (täpseid aegu ei mäleta oma tegemistes paljud); Järviku “volituste ületamised” tulid sellest, et ta nõudis inimestelt oma töö tegemist, arvestamata seda, instruktsioonides pole tõesti seda kirjas, et minister võiks vetametnikult toiduohuse jälgimist nõuda, ja palju muud.
Seega võeti ametnikkonna mugavusruumi oluliselt häirinud minister ruttu seaduseparagrahvidega vahele, musta timukatööd tegev ajakirjandus tegi kirvehoobi ja opositsioon veeretab nüüd ülekantud mõttes ministri pead.
Eriline on kogu loos ka see, et need poliitilised jõud, kes on kogu aeg rääkinud bürokraatia piiramisest, tõttasid nüüd suure hooga sellele samale bürokraatiale appi, tõid ta tule alt ära ja tõstsid pjedestaalile. Hoolimata sellest, et skandaali keskmes olnud kantsler on tüüpiline bürokraat, ebalojaalne demokraatlikult rahva mandaadiga võimule tulnud valitsuse ministrile ja ustav oma leivaisale opositsioonierakonnast, ebausaldatav lekitamiste tõttu ja olemuselt mugavustsoonis elav ebaeetiline ametnikuhingeke.
Keegi ei hoolinud ka sellest, et sama probleemistiku tegi teistpidiselt läbi üle-eelmine maaeluminister Urmas Kruuse, kes laamendas ja lammutas ministeeriumis, aga täna on see intrigant ja mustaja ise istuva ministri kukutaja.
Vaataksime lõpuks läbi mõned sellest kambast, kes on lisaks Kruusele Mart Järviku kukutamise taga: peaministri laimaja ja kuriteos süüdistaja Kaja Kallas; sõjaväeluure hävitaja, ropendaja, eneseimetleja ja rahapesu mahamagaja Jürgen Ligi; Keit Pentus-Rosimannus, kelle isa oli segatud suurde kantimisafääri (Järviku puhul otsiti sugulusastmed Arumäega kohe välja), Raimond Kaljulaid, kellele endalegi esitati kahtlustus omastamisele kaasaaitamises reklaamiteenuse osutamise puhul, menetlus lõpetati oportuniteedi alusel; Exceli austaja ja “peenhäälestaja” Taavi Rõivas, kes valetas Ämari reklaami ja külmkapiskandaali kohta, ja veel paljud teised sama kahtlased tegelased.
Eesti riigile anti Mart Järviku juhtumiga suur hoop, kuid mitte mahavõetud ministri kaudu, vaid tema süüdistajate käe läbi – rahvale näidati ära, et ettevõtjaid ahistav bürokraatia on kõigutamatu, nende häirijad hävitatakse, pöidlast välja imetud süüdistused on massihävitusrelv vasakliberaalide kätes ja ennast sõltumatuks nimetav ajakirjandus on kari näljaseid hüääne.