10.12.2019
Kiviõli 1. keskkoolis tekitas poliitika sisseimbumine paraja skandaali.
Eestis on taas üks imelik asi sõlmumas: erakonnad ja nende noorteühendused soovivad poliitikat koolidesse, kuid näiteks põhikooli lõpueksameid tahetakse ära kaotada põhjendusega, et need “tekitavad õpilastele kahekordse stressi ja põhjendamatult suure koormuse”.
Kõik sai alguse Kiviõli 1. keskkoolis, kus reformarist koolidirektor lubas koolis korraldada reforminoorte koosoleku ja sai selle eest Lüganuse vallavalitsuselt sule sappa. RE juhtimisel on alustatud poliitilise kampaaniaga ideoloogilise ajupesu lubamise nimel.
Nüüd on selle kisakooriga ühinenud Isamaa Noorteühendus ResPublica, kelle hinnangul tekitavat tänased piirangud ja kokkulepped, mille kohaselt on poliitilised ühendused kooliruumidest justkui keelatud, segadust ja arusaamatusi, vahendab BNS.
Kool on siiski koht, kus õpitakse, pühendutakse teadmistele ja otsitakse tarkusi – kui noortel aega üle jääb, siis võiksid nad poliitikat teha erakondade kontoripindadel, kool aga jäägu teadmiste templiks, mitte poliitheitluste paigaks.
Õpilased on koolides õppimise pärast ja võib vaid ette kujutada, millised konfliktid hakkavad nende katuste all möllama, kui kokku tulevad nii noorsotsid, Sinine Äratus kui ka kesk- ja reforminoored. Miks on poliitheitlusi vaja õppeasutustesse üle kanda?
Arvestades, et riigikogu on otsustanud, et kohalikel valimistel on valimisõigus 16-aastastel noortel, tuleks tänased piirangud kriitilise pilguga üle vaadata, leiavad noored isamaalased. Tegelikult aga on reaalsus näidanud, et poliitika vastu tunneb huvi vaid kitsas kildkond õpilasi ja ega suuremal osal neist ole õpingute kõrvalt aega aktiivselt ka poliitikaga tegeleda.
Isamaa noorteühenduse esimehe Karl Sander Kase sõnul mõistlik, et kolmanda kooliastme noored saaksid koolitundides ja koolivälisel ajal tutvuda erinevate poliitiliste jõudude maailmavaadete ja seisukohtadega. “See aitab suurendada noorte teadlikkust. Kui koolidesse on oodatud kõikide maailmavaadete esindajad, siis ei teki ka vastuolusid koolijuhtide ning koolipidajate ja lapsevanemate vahel,” ütles Kase.
Tegu on noore inimese naiivsusega. Erinevate poliitiliste jõudude maailmavaadete ja seisukohtadega saab tutvuda igal pool, nii internetis kui ka erakondade üritustel, ja kooli tooduna tekiks seal täpselt samad vastasseisud, mis on kogu avalikus ruumis, alates meediast kuni Riigikogu kõnetoolini. Kannataks ainult õppekvaliteet.
Kui lähtuda Kiviõli taustast, siis kujutagem ette seda, kui koolis oleks nõu pidanud Sinine Äratus ja seda direktori õnnistusel – praeguseks oleks ta ribadeks kistud ja meedialõugade vahel ära näritud. Reformierakondlasest direktori kaitsele aga on mobiliseeritud kogu liberaalne leer.
Ja kui kord on koolides poliitnoored, siis hiilivad samadel alustel sinna sisse LGBT, feministid, usugrupid ja nii edasi – õppimine muutub teise või koguni kolmandajärguliseks. Orissaare gümnaasiumi juhtum näitab, et omasooiharad on esimesed, kes poliitikutele järgnevad.
Kool tuleb Eestis jätta poliitikate ja ideoloogiate osas neutraalseks – lapsepõlv ja noorus on ennekõike õppimiseks, poliitikat teha jõuab alati ja see tuleb nagunii ise igaühe juurde.