13.12.2019
Kaul Nurme rünnaku taga on midagi muud, kui mure maarahva pärast.
Isegi maaelust kauge inimene näeb ERR-i artiklit “Kaul Nurm: EKRE tüssab maainimesi” lugedes, kui täis on see valesid ja selget õelust.
Nurm valetab juba rääkides top-up-toetuste langemisest 15 miljonilt viiele miljonile, jättes seejuures märkimata selle uue tõusu 10 miljonile. Kui selline moment välja jääb, siis on kahtlemata tegu demagoogilise poliitilise rünnakuga, mille eesmärgiks on valedega erakonna mainet kahjustada.
Sinise kütusega pole mingit segadust, vaid Mart Järvik töötas võimalike variantide kallal ning uus minister jätkab sellega. Tähelepanuväärne on see, et Nurm kasutab rünnakuteks ära konflikti ametnikega, asudes nende poolele – samas kui lihtsad põllumehed on hädas just nendega.
Järgnevalt ajab Nurm EKRE kaela kõik Rahvaliidu tegematajätmised, kuigi tegu on täiesti uue ja teistel alustel poliitilisi võitlusi pidava erakonnaga, kes võttis vaid üle Rahvaliidust allesjäänu.
Edasi süüdistab Nurm EKRE-t näiteks selles, et palju maad on välismaalaste käes ja põllumajanduses võimutsevad suurtootjad – need asjad on juhtunud eelmiste valitsuste ajal. EKRE maaeluministrid on paigas olnud vaid pool aastat ja selle ajaga ei õnnestu suurt midagi korda teha, kui eelnevad 15-17 aastat on arengud toimunud teisiti. Seda enam, et just muutuste tegemise tõttu korraldatigi Mart Järviku vastu suur ristisõda.
Järgnevalt kritiseerib Nurm EKRE mitmeid samme ja lubadusi, millega alles tuleb tegeleda. Tema kriitika põhjendamatuse näitab ära ainult üks lause: “Ainult Vabaerakond on esindanud seisukohta…” Seega siis ainult poliitiliselt areenilt kadunud erakond on teinud õiget asja? Kas siit ei kuma läbi kadedus, et kahest 2015. aasta uustulnukast Riigikogus on järel vaid EKRE, kes erinevalt Vabaerakonnast pälvis rahva toetuse ka viimastel valimistel?
“Kui jääda ausaks Eesti lähiajaloo vastu, siis ühes valdkonnas on EKRE eelkäijad olnud siiski põllumeestele suured liitlased. Nad asusid nimelt 1990. aastate algusest alates toetama põllumeeste nõuet õiglase põllumajandusturu korralduse järele: tõsta põllumajandustoetused teiste riikidega samale tasemele, tagada ligipääs kallitele välisturgudele ja rakendada kaitsetolle,” kirjutab Nurm. Kulla demagoog, mida on nad selles saavutanud? Hoopis Mart Järvik oli avamas suurt Hiina turgu.
Enamik Kaul Nurme arutlusi maaelupoliitika üle ei pea paika, on vaadeldud vaid tema nurga alt või on lihtsalt demagoogilised, näiteks “Kust leitakse aga uuel EL-i finantsperioodil kuni 850 miljonit eurot Eesti riigi lisasissemakseks ühenduse eelarvesse ja juba rohkem 1 miljard eurot täiendavate siseriiklike kaasfinantseerimise kohustuste täitmiseks, jääbki vastuseta.” Need probleemid lahendatakse, härra Nurm, võite kindel olla.
Kaul Nurme artikli selgelt pahatahtlik toon, kus ei nähta kohe ainsatki positiivset asja, on ilmselgelt tingitud pimedast vihast ühe erakonna vastu, kes on edukam kui Nurm ise, kes ei saanud oma Vabaerakonnagagi hakkama. Aga eks pidevat EKRE-viha on näha ka Andres Herkeli alatasa ilmuvatest ajakirjanduslikest üllitistest – sest nemad olid kaotajad seal, kus EKRE on edukas.
Aga võib-olla ajendas Kaul Nurme sõna võtma see, et peavoolumeedias käis korra läbi tema nimi EKRE võimalike uute maaeluministrikandidaatide nimistus, kuid seda ametikohta siiski ei järgnenud?