15.12.2019
Inimene, kes sa oled?
Kogu Euroopas on plahvatuslikult kasvanud oma sugu n-ö vahetada soovivate noorte arv – see on seotud vasakäärmuslaste poolt pealesurutava nn transsoolisuse ideoloogiaga, mida propageeritakse üha väiksemate laste hulgas.
On tõepoolest inimesi, kes tunnetavad ennast teisest soost olevana, kuid neid on vähemus. Tänases Euroopas võtavad soomuutmise ette peamiselt noored, teismeliseeas tütarlapsed, kelle peamiseks põhjuseks on see, et nende arvates on mehena lihtsam elus hakkama saada – ja see on väga ohtlik arvamus, sest sugu muudetakse pöördumatu hormoonraviga.
Soomuutmist suruvad peale vasakliberaalsed progressivistid, eriti aga ellgeebeeteelased – noortele sisendatakse, et teine seksuaalidentiteet või suisa teine sugu on midagi eriti lahedat, tegelik sooline identiteet aga olevat midagi mahajäämuse moodi.
Ometigi on Läänes väga tugev marufeminism, mis lubab noortel naistel elada ilma meesteta, neid vihates, ja samas ühiskonnas kõrgeid positsioone saavutada – meeste tasemel saavad nad olla ka ilma soomuutuseta. Homoagenda pealetung võimaldab neil vastassoo asemel valida kaaslaseks mõni omasooline. Ometigi ergutatakse “tõelise enda” leidmist läbi ohtliku soovahetuse.
Noortele ja eriti lastele ei tohi anda õigust kergekäeliselt sugu vahetada, sest nad pole sellisteks otsusteks küpsed. Enamus inimesi teab esimese armastuse purunemist, mille järel teismelise maailm justkui kukuks kokku ja ta on valmis isegi enesetapuks, sest ei kujuta ette elu kallimata. Aga enamik inimesi paraneb sellest hingehaavast, 10 aasta pärast ehk tänatakse õnne, et selle inimesega kokku ei jäädud ja edaspidi teatakse, et elus tuleb nurjunud suhteid ette ja midagi katastroofilist ei järgne. Teismeliseea otsused ei ole üldjuhul terve eluea perspektiivis kunagi realistlikud.
Soovahetus on paraku pöördumatu. Üsna ruttu võib tulla aeg, mil “noormehena” nähakse, kuidas sõbrannad armastavad toredaid mehi, saavad emadeks, ja siis võib tulla hetk, mil tahaks olla naine, aga enam ei saa – Rootsis on juba arvukalt noori “mehi”, kes on varasemas otsuses pettunud ja süüdistavad nüüd riiki, et see ei hoiatanud neid piisavalt. Emainstikt, mis on väga tugev tunne, ja naiselikkus võivad hiljem tugevalt tagasi tulla.
Soovahetuse tagajärjed võivad negatiivselt välja lüüa mitmeti: üldjuhul ei soovi vähemalt heteromehed suhet naisega, kelle kohta on teada, et ta oli kord mees, isegi kui on tehtud anatoomilised muudatused. Mehed ei taha olla koos “naisega”, kes teab meeste mõttemaailma ja on olnud teises rollis – nad eelistavad naiselikku suhtumist ja mõtlemist, mida ei varjuta varasem elu ja kogemused.
Vaevalt et ka neiust noormeheks muutunud inimesed suhtemaailmas väga palju valikuid omama hakkavad – pigem jäädakse hingehädades üksi. Soovahetuse läbiteinutel tekib suur oht, et nad ei saa kunagi valida tõeliselt soovitavat partnerit. Seda ei saa isegi “sallimatuse” süüdistusega peale suruda, sest südant ei käse. Kui inimesel on sünnijärgne identiteet, siis vähemalt minevik teda ei koorma – küll aga võib kahetsus tekkida soomuutjal.
Mehed ja naised ei ole üks, neil on omad erisused, nagu naistel emainstinkt, mis tekib siis, kui südame all kantakse uut elu. Segikeeratud soolise identiteediga inimesed ei ole enam päris need, kelleks Loodus on neid loonud.
Soovahetuse muutmine tavapäraseks on koletu kuritegu, seda eriti noorte vastu, kes on alati valmis midagi uut järele proovima. Seda võib teha tõsistel erijuhtudel, mitte aga kaks korda aastas, nagu soovitasid kord Jevgeni Ossinovski ja Margus Tsahkna.