Kui vaadata Eesti “rassismijuhtumeid”, siis tundub, et võõramaalased ei tule siia mitte kehvakestest arenguriikidest, vaid on pärit Lääne solvumisühiskonnast, mida näitas ka viimane “Rebecca-juhtum”.
Ilmselt on paljud eestlasedki välismaal solvangute osaks saanud, sealhulgas Soomes, kuid pole veel kuulda olnud, et nad jookseksid sealsetesse ajalehtedesse “ksenofoobia” üle kaebama. Pigem võib uskuda, et eestlane mõtleb esmalt järele, et ega ta kuidagi kohalikke kombeid riivanud.
Inimesi solvata pole ilus, samas reageeringuid sellele võib olla erinevaid – mõni vaidleb vastu, teine solvab vastu, kolmas neelab solvangu alla, neljas kõnnib püstipäi minema. Ka solvajat saab mitmesuguste variantidega kohapeal paika panna.
Eriline aga on see, kui lumehelbekesed on pärit maadest, kus solvamine on küll kõige väiksem häda. Eestis “rassismi ohvriteks” langenud võõrpäritolu inimesed ei tundu küll pretensioonikuse järgi võttes oma karmilt kodumaalt pärit olevat.
Pakistanlane Azhar solvus “ekreiidi” arvamusavalduse peale, samas kui tema enda kodumaal lasevad sunniidid rahvast täis šii-iitide mošeesid koos rahvaga õhku, ja vastupidi – inimesed vihkavad üksteist erineva usu pärast.
Ühissõidukis solvus üks neeger selle peale, et juht käskis tal valjult telefoniga kõnelemise lõpetada – ise on siia tulnud maalt, kus Boko Harami mehed raiuvad päid selle eest, kui koolides antakse euroopalikku haridust.
Iraanlasest spetsialist lubas Eestist lahkuda, sest teda solvatavat siin – tema kodumaal aga loobitakse ususalgajaid ja abielurikkujaid kividega surnuks, ning värske uudis räägib sellest, kuidas seal pandi põlema koroonaviirusega nakatunuid raviv haigla.
Lapsevankrikamikadze Florian Hartleb süüdistas eestlasi rassismis, samas kui tema enda kodumaal Saksamaal tapavad asüülitaotlejad sakslasi ja nood omakorda tulistavad sisserändajaid. Mary Jordani kodumaal on depressioonis inimesed nii endast väljas, et iga nädal toimub mingi massitulistamine.
Ja kõige selle taustal süüdistavad sisserändajad eestlasi rassismis ja nimetavad Eesti riiki ksenofoobseks! Seda ütlevad nad riigi kohta, kus pole ühelegi välismaalasele füüsiliselt liiga tehtud!
Sõitku nad pealegi Saksamaale Merkeli juurde või Rootsi, kus tänaval pussitatakse, tulistatakse ja lõhatakse granaate. Kõige selle taustal on Eesti väga rahulik riik, kus solvajaid on vaid käputäis ja palju “rassistlikke” reageeringuid tekib peamiselt olmekonfliktide tagajärjel.
Reaalselt on “rassismijuhtumite” taga pigem kohalikud sallivuslased, kellele ei meeldi, et selliseid juhtumeid on liiga vähe – seetõttu ei saa nõuda massimigratsiooni vastustavate oponentide represseerimist. Oleks neid juhuseid rohkem, saaks nõuda seadusruumi sekkumist, vihakõneseadusi, repressioone.
Et sellist vihkavat olukorda tekitada, korraldavad sallivuslased ise “Mary Krossi aktsioone”, õhutavad välismaalasi igas olmekonfliktis rassismi nägema ja vastavatele asutustele kaebama, ässitavad erinevat mõtlevaid inimesi üksteise vastu üles, kujundavad välismaal Eestist pilti kui rassistlikust riigist, hirmutavad siin olevaid ja siia saabuvaid välismaalasi “natsidega jne.
Kõige rohkem kannatavad selle all välismaalased, kes hakkavad igal pool rassismitonti nägema, ei julge kohalikega tutvuda, elavad hirmus ja räägivad koduski hirmsaid asju, olemata ise tegelikult nende reaalselt kokku puutunud.
Eestis pole reaalset rassismi ega viljakat pinda selle jaoks. On mure liigse migratsiooni pärast, mis võib eestlased võõraste hulka ära kaotada.
Sallivuslased aga tahaksid, et rassism ja ksenofoobia olemas oleks. Sest siis saab teatud hulga inimesi barrikaadidele ajada, riigis konfliktid üles kütta, panna riigivõim oma rahvusriigi tahtjaid represseerima ja siia tuua siia ohtralt võõraid, keda nad on juba ette valmistanud eestlasi vihkama.
Nii et kui Eestis tuleb teade rassismist või ksenofoobiast, vaadake kohe sallivuslaste poole.