Rein Lang soiub ERR-is “miksmiksmiks” ja Jürgen Ligi kordab ülbelt vana mantrat, et sellises kriisis ta tahakski elada – samal ajal sulevad “lollid” maailma riigid oma piire ja ära jäetakse üle maailma tuntud üritusi, sest haigus on salakavalaim vikatimees.
Tasub libistada pilk üle BNS-i uudiste, siis näeb, kuidas üha enam “lolle” maid Ameerikas, Aasias, Aafrikas ja Euroopas valib ajutise isolatsiooni, ÜRO aga hoiatab pandeemia katastroofiliste tagajärgede eest Aafrikas – Lang ja Ligi aga teavad, et see olevat jama.
Reformierakond, kes alles kutsus eesti rahvast Kaja Kallase suu läbi ühtsusele, on valinud taktikaks erakorraliste meetmete naeruvääristamise, rõhudes enda soovile jätkata “avatust” ja valitsuse soovile olla “isolatsionismis”. “Kangelaslik” oravapartei on avatud kõigi taudide ja tõbede kiuste.
Kuigi Rein Lang räägib Eesti-Soome ühisest majandusruumist, mis vajaks “avatust”, pani selle eestlastele kinni just Helsingi vasakvalitsus, mitte “järjekordselt naaberriigi valitsust solvav valitsuspartei juhtkond”.
Poliitoravad naeruvääristavad kõike, sealhulgas ka valvet piiridel. Jah, kuna oleme pikka aega ilma sisepiiride valveta elanud, tuleb raskusi ette, aga kui piire ei kontrollitaks, siis tormaks ka pandeemia jõulisemalt edasi. Inimesed on just sellised “sead”, nagu neil lastakse olla – ilma kontrollita ei hoolitaks ilmselt mingitest piirangutest. Nagu tõestas üks reformierakondlane Hanno Pevkur.
Ja muidugi kõlab üha rohkem väide eriolukorrast kui “parempopulistide” ilusast unenäost (seda rumalust levitab ka punakirjanik Andrus Kivirähk) – justkui eriolukorda poleks kehtestanud ka Soome vasakpoolne valitsus.
Viirusevastaste meetmete kujutamist ülereageerimisena kasutatakse poliitilise relvana – kuigi ka suurima ohvrite arvuga riikides Hiinas ja Itaalias oldi enne asjade hulluks minekut kerglaselt optimistlikud.
Reformarite siirusele ja valmisolekule koostööd teha ei maksa loota – silme ees naerustena taovad reformioravad selja taha pääsedes kohe noa selga, kasutades selleks ära ka olukorra tõsidusest tingitud sammude naeruvääristamise.
Ilmselt paneb reformareid hulluma ka viimane populaarsusuuring, kus nende toetus on langenud 26 protsendile, ja oodata on veelgi vihasemat sopaloopimist. Ühiskondlikku ühtehoidmist ei paista kusagilt.