23.03.2020
Euroopa Parlamendist jääb mõnele eurosaadikule vist väheks, tahaks ka vallas oli peig pulmas ja kadunuke matustel.
Maailma vallutanud koroonapandeemia ja selle epitsentri jõudmine Euroopasse näitab ilmekalt kätte Euroopa Liidu suguse monstrumi võimetuse.
Veelgi enam, pärast kriisi taandumist ja majanduslikku krahhi pole isegi mõeldav, et Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamenti institutsioonidena saaks edaspidi usaldada, ja võib eeldada, et Euroopa Liit senisel kujul lakkab toimimast.
Muidu varmad eurobürokraadid, kes valmis seadma rahvusriikidele erinevaid piiranguid ja käsulaudu, on nüüd nagu kalad kuival, ega oska midagi kätte jõudnud katastroofis ette võtta.
Iga rahvusriik tegeleb omapäi ja kõik vaatavad selles segaduses ise, kuidas hakkama saada, mingit tuge ei Euroopa Komisjonilt, Euroopa Parlamendilt ega isegi ÜRO-lt pole mõtet oodatagi.
Näiteid selle vägivaldselt kokku klopsitud värdühenduse mittetoimimisest on palju. Ilmekaim neist see, kuidas Itaalia jäeti üksi. Nüüd on teada, et Venemaa sõjavägi saadab meditsiinilist abi Itaaliasse, et aidata neid koroonaviiruse vastu võitlemisel.
Alates pühapäevast viivad Vene sõjaväe transpordilennukid Putini käsul Itaaliasse kaheksa mobiilset brigaadi militaarmeedikute, spetsiaalsete desinfitseerimissõidukite ja muu meditsiinivarustusega. Venemaa saadab ka ligi 100 sõjaväelist viroloogia ja epideemia spetsialisti.
Kui arvata, et selline käik tehakse humaansetel kaalutlustel, siis ollakse eksiteel – seda tehakse ikka liitlaste leidmiseks ning raskel aja osutatud abi ei unustata.
Putin näeb, et Euroopa Liidu kaardimajake varises kiiresti kokku ning kasutas hetke.
Ka Hiina, kust taud alguse sai ja kus see juba taandumise märke näitab, on Euroopale appi tulnud. Küllap temagi valib riike, keda aidata.
Maailm pole enam endine ja pärast koroonat pole seda Euroopa ammugi mitte.
Geopoliitiliselt niigi äreval positsioonil paikneval Eestil jääb vaid loota, et seda aega meie vastu kurjasti ära ei kasutata.