Rahvuskonservatiivid ei vihka võõraid, vaid hoiavad ja kaitsevad omi

Eesti on ainus pisike paik maailmas, kus saab omade keskel eesti keeles rääkida – see on see, mis suunab rahvuskonservatiive, mitte mingi külgekleebitud “ksenofoobia” ja “rassism”.

Me ei saa Ida-Virumaal enam suuresti eesti keeles rääkida ja ei taha, et see juhtuks kogu Eestis, sest ka Tallinnas oleme juba oma keeleruumi kaotamas.

Mida rohkem migrante tuleb, seda vähem on neil põhjust eesti keelt õppida, sest hakkama saab vene ja inglise keeles. Me oleme väike rahvas ja kadu on kiire tulema, nagu paljude meie Venemaa hõimurahvastega on juhtunud.

EKRE võitlus käib selle nimelt, et eesti rahvas, tema keel, kultuur ja riik jääks Eesti alal püsima. Massimigratsiooniga see kohe kindlasti püsima ei jää. Näeme seda Kirde-Eestis.

Me ei taha aafriklasi siia. Ei taha ka ukrainlasi. Oleme sõbrad, kui igaüks on kodumaal. Mida rohkem neid tuleb, seda vähem saame meie hingata.

Abdul Turayle olevat keegi öelnud, et Martin Helme vihkab aafriklasi. Ei vihka. Ta tahab, et nood arendaksid Aafrikat ja laseksid meil oma maad arendada. Kohtume turistidena siin ja seal.

Martin Helme on ühes raadiosaates öelnud ka seda, et kui eestlased oleks mustanahalised, siis võitleks ta ikkagi Eesti eest, musta Eesti eest. Asi pole nahavärvis, vaid ühe rahva õiguses omaette olemisele, olgu ta mis rassist tahes. Sama asja eest võitlevad ju ka tuareegid Malis ja Nigeris.

Eesti vasakpoolsed ja liberaalid pole alati ehk otseselt eesti rahva vaenlased, aga nende poliitika on eestlaste-vaenulik. Nad ei viitsi ega taha eestluse eest võidelda, nad ei hooli oma rahva püsimisest, raha ja üleilmsus on tähtsamad. Seda oli näha sel nädalal ühes parklas.

Massimigratsioon surub ühe väikerahva vähemuseks, võtab tema keelelt leviala ja viib lõpptulemusena väljasuremisele – selline saatus on paljusid suuremaidki keeli tabanud. ÜRO andmetel kaob väikekeeli lausa igapäevaselt.

Eestis pole rassismi, ksenofoobiat ega teisi “pahasid asju”, on ühe rahva mure oma saatuse pärast, mida Araabia, Aafrika, Ukraina ja Venemaa rändlejad ohustavad. “Avatud” kõigieestlastel on sellest suva, rahvuskonservatiividel pole, neile on see suur mure. Selles meie erinevus ongi.