14.07.2020
Tartu Ülikool
Maikuus läbi viidud uuringu järgi on Eesti kõige mainekam kõrgkool endiselt Tartu Ülikool, kuid see ei pruugi kauaks nii jääda, sest siiani pole seal tegelikult toimuvast räägitud ja alma mater on elanud ajaloolisest kuulsusest.
Tänavu mais 15–74-aastaste Eesti elanike seas korraldatud Kantar Emori ülikoolide uuringust selgus, et kõikide vanuserühmade esindajad peavad riigi mainekaimaks kõrgkooliks endiselt Tartu Ülikooli, lisaks paistis 65 protsendile küsitletutele silma Tartu Ülikooli panus võitluses koroonaviirusega, ennekõike uuringud ja teadustöö, vahendab BNS.
Järgnevad momendid selgitavad palju: küsitletutest 92 protsenti mainis Tartu Ülikooli kõige sagedamini spontaanselt, kuus inimest kümnest tegi seda esimese valikuna. Seega antakse hinnang ilmselt pikima ajaloo ja tuntuse alusel. Väga oluline ja selgitav on arvamus: “Vastustest ilmneb, et Tartu Ülikooli maine tugevuse tagavad eelkõige kõrgetasemeline haridus ja teadus ning lõpudiplomi suur väärtus tööturul.”
Edasi aga läheb uuringu tulemus kahtlasemaks: “Lisaks peavad vastajad Tartu Ülikooli usaldusväärseks, sest seal pakutav haridus vastab nende ootustele. Vähem teadvustatud, kuid suureks ülikooli eeliseks peetakse rahvusvahelisust ja toimivat üliõpilasvahetust.”
Rahvusvahelistumine ei tohiks tegelikult head haridust sooviva inimese eelistustes suurt rolli mängida – pigem tähendab välistudengite suur vool, et kohalikel jääb võimalusi vähemaks. Nii kirjutas meedia mõne aja eest sellest, kuidas ained lähevad ingliskeelseteks ja paljud eesti noortest ei suuda väga spetsiifilisi erialaaineid loengutes piisavalt hästi omandada (Maaülikooli näide).
Küll aga võib väga suur muutus tulla usaldusväärsuses ja selles, kas ülikoolidest saadav haridus vastab ootustele. Nii kirjutas Tartu Ülikoolis õppiv inimene alles Uutes Uudistes sellest kui häiriv on ideoloogiliseks muudetud õppetöö. See tõi kaasa uusi nõustumisi sellega, et hariduse tase kõrgkoolides langeb, sest õppetöös lähtutakse marksistlikust ideoloogiast.
“Nõustun ja toetan. Olen sama kogenud Tallinna Ülikoolis, kus kuraator oma aines tõi väga inetu ja mõnitavad näite konservatiivide kohta, tahtsin loengust lahkuda. Kahjuks sõltub sellest kraadi saamine ja mõru pill tuli alla neelata,” kirjutab üks kommentaator.
Teine kommentaator jätkab: “Kahjuks toimus kirjeldatud ideoloogiline ajupesu juba kümme aastat tagasi, mil TÜ-s sotsioloogiat õppisin. Ainult, et tol perioodil oli tudengite vastasseis jõulisem.”
Kolmas lisab: “Mulle meenub I kursus nõukogudeaegses TRÜ-s. NLKP ajaloo eksam ja mina, antikommunistist kolmandat põlve kodanlik natsionalist, paiskasin eksamineerijale padupunast jura, sest stipisaamiseks oli tarvis head hinnet. Järelikult on ülikool samas punktis tagasi.”
Piret Kivi, Tartu Ülikooli kohta ilmunud artikli autor, täiendab: “Õppejõud seletas meile õhinal ja suure entusiasmiga, et olemas on väga palju sugusid ja neid avastatakse pidevalt juurde. Tunnistan ausalt, et arvasin alguses, et õppejõul on omapärane huumorimeel ja ta teeb lihtsalt nalja. Kuna mulle absurdihuumor meeldib, siis nautisin seda olukorda täiega. Kuni hetkeni, mil mõistsin, et õppejõud nalja ei teinud. Siis tundsin end kuidagi veidralt. Mul oli raske õppida inimese juhendamise all, kes arvab, et liigil homo sapiens on lugematu arv sugusid ning et neid avastatakse pidevalt juurde (Kes avastab? Teadlased? Millised teadlased täpsemalt?). Ja et see kõik on ülitore.
Kui keegi oleks mulle 20 aastat tagasi öelnud, et Tartu Ülikoolis antakse praegu eelpoolmainitud infot,siis oleksin ütlejat pidanud nõdrameelseks.”
Prorektor Aune Valk muidugi rõõmustab Tartu Ülikooli populaarsuse üle, aga kauaks? Sest inimesed on hakanud rääkima sellest, kuidas auväärse kõrgkooli katuse all toimuvad väga äraspidised asjad.
Aga mõistagi tuleb sügavalt kummardada Tartu Ülikooli teadurite ja õppejõudude ees, kes teevad tööd südamega, teadusest lähtuvalt ja ideoloogiaid kõrvale jättes. Ülikoolil on suur tulevik, kui suudetakse loobuda olemast marksismi edendaja, nagu seda korraldab prorektor Valk.
Loe ka Olukorrast Tartu Ülikoolis vanema tudengi pilgu läbi ja Välistudengid löövad kõrgkoolid tasakaalust välja