29.07.2020
Riina Sikkut
Nagu arvata oli, vallandas Ekspress Meedia grupi väljaande sopalugu suure nõiajahi, kuhu lülitus aktiivselt opositsioon eesmärgiga “Mida halvem, seda parem!”
Nii nõuab Kaja Kallas, et avalikustataks USA advokaadibürooga sõlmitud õigusabilepingu tingimused, sest advokaatidele makstav tasu “ei ole Martin Helme isiklik raha ega ka mitte valitsuse liikmete isiklik raha, see on meie kui maksumaksjate raha”, sotsid tahavad “Helme sõlmitud “rahapesulepingu” parlamendiuurimist”, klähvivad juba ka Marina Kaljurand, Riina Sikkut, Maris Lauri ja paljud teised, keda ei ühenda mitte mure mingi protsessi pärast, vaid viha valitsuse vastu.
Kogu hüsteeria teeb naljakaks see, et kõik praegused paanikanupu vajutajad teadsid juba ammu, et selline tegevus on käimas. Üks meediapeks on juba läbitud – see juhtus mullu oktoobris, kui rahandusminister Martin Helme käis visiidil New Yorgis, kus ta külastas Nasdaqi peakorterit ja mitmeid valitsusasutusi, kohtudes majandus- ja rahandusinimestega.
“Hommikul arutasin ühes rahvusvahelises advokaadibüroos, kuidas tagada, et Ameerika võimude poolt algatatud uurimised meie pankade rahapesu rikkumistes, mis lõpevad väga tõenäoliselt ülisuurte trahvidega, toimuks nii, et me oleks protsessi kogu aeg kaasatud ning valdav osa trahvist laekuks lõpuks Eesti eelarvesse. Lõpuks on kõige suurem kahju tekitatud Eesti mainele ja majandusele. Me räägime minimaalselt sadadest miljonitest, võimalik, et miljarditest,” kirjutas Martin Helme siis.
Tollal tegi opositsioon naeruvääristava rünnaku, tehes maha ideed saada Eestile osa trahvirahadest. Nüüd teevad nad näo, nagu ei teaks nad toimuvast mitte midagi, kuigi need andmed Martin Helme sammudest on meediale juba ammu teada – meedial oli vaja vaid mistahes hinna eest negatiivset tausta otsida ja leida.
Kogu sellel nõiajahil on veel üks taust – opositsioon hävitab valitsuse samme pidevalt kahtluse alla seades Eesti mainet. Kui iga valitsuse sammu peale alustatakse laimulainet tema partnerite vastu, siis varsti ei soovi keegi enam Eesti riigiga tegemist teha, seda ka juhul, kui kunagi peaks praegune Eesti opositsioon valitsuse moodustama. Praegu loovad reformarid ja sotsid lihtsalt kuvandi, et Eestiga pole mõtet koostööd teha, seal mõeldakse partneritest ainult halba – seda enam, et konkreetses asjas on üks tegelastest endine FBI direktor ja kui tedagi ei usaldata, siis keda veel?
Muidugi pole mõtet arvata, et opositsiooni klähvimine välismaal erilist vastukaja leiab, aga ettevaatlik tasub olla – opositsioon eesotsas oma presidendi Kaljulaidiga veab kõik kodumaised lahkhelid välisajakirjandusse, võimendab need kümnekordseks ja maalib Eestist äraspidise pildi.