02.11.2022
Signe Riisalo.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (Reformierakond) ütles “Esimeses stuudios”, et iga päev saabub Eestisse umbes 500 sõjapõgenikku Ukrainast ja riigil on raske neile eluaset leida. Talvega on oodata veel suuremat põgenikelainet.
“Tegelikult ei tea keegi lõpuni, milliseks stsenaariumiks me valmistume. Erinevates rändekriisides, sõltumata sellest, kas tegemist on olnud sõja või looduskatastroofiga, on inimeste käitumine ettearvamatu,” rääkis Riisalo.
Varem on ka välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) teatanud, et põgenikega on asi kontrolli alt väljunud.
Siseministeeriumi prognoosi järgi võib jaanuari lõpuks olla Eestis 52 000 ajutise kaitse saajat. Riisalo sõnul on praegu Eestis üle 38 000 ajutise kaitse saaja.
Eestisse jõudnud Ukraina põgenikest on töö leidnud veidi alla 40 protsendi.
Saabuvate põgenike profiil on muutunud. Kui alguses tulid peamiselt naised lastega, siis nüüd on läbi Venemaa jõudnud Eestisse rohkem mehi, kes peaks oma vanuselt ja konditsioonilt Ukrainas mobilisatsiooni alla kuuluma.
Signe Riisalo tõi valitsusele omaselt publiku ette peamiselt ainult arvu 38 000, mis näitab ajutise kaitse saajate arvu, kuid ei näita põgenike sisserände tegelikku ulatust.
Kahtlased on teisedki arvud. Sotsiaalkaitsekuludest on Riisalo sõnul Ukraina inimestele läinud 0,4 protsenti. See arv saab olla tõene ainult siis, kui enamik neile eraldatud kuludest on peidetud teistele eelarveridadele. Lisaeelarve arutelul selgus näiteks, et isegi kaitseministeeriumi kuludesse on ukrainlaste sotsiaalne abistamine sisse kirjutatud.
Kieli maailmamajanduse instituudi 12. oktoobri andmetel on Eesti üldabilt Ukrainale kolmas, meie vastav protsent on 0,49% SKT-st. Isegi kui suure osa sellest moodustab sõjaline abi, on ebatõenäoline, et nii suure eraldusega SKT-st on protsent sotsiaalkuludest ainult 0,4.
Siseministeeriumi prognoosi järgi võib jaanuari lõpuks olla Eestis 52 000 ajutise kaitse saajat. Riisalo sõnul on praegu Eestis üle 38 000 ajutise kaitse saaja ning see pole väga suur lisa, kirjutab ERR.
Isegi ametlik statistika ütleb, et 38 000 ajutise kaitse taotleja kõrval on Eestis veel 23 000 siiajäänud ukrainlast, kokku 61 000. 14 000 ajutise kaitse saaja lisandudes võib üldarv kasvada 80-90 tuhandeni, lisaks ei tea valitsus varjatud sisserändest midagi, seal aga opereeritakse arvuga 120-130 tuhat.
Kaja Kallase valitsus aga on ennast kinnistanud arvu 38 000 juurde ega tunnista ühtegi suuremat arvu nii Ukraina kui Venemaa sisserände kontekstis. Seda on näha ka edasises jutus.
Ajutist majutust on Eesti viimastel kuudel pakkunud keskmiselt ligi 3500 inimesele. “Täitsa kindlasti me suudame seda vähemalt kahekordistada – ja see on ajutine majutus. Ajutisel majutusel on üheksa protsenti siinsetest ajutise kaitse saajatest. Seega ülejäänud 90 protsenti inimestest on leidnud Eestis püsivama peatuspaiga. Meie kõige suurem küsimärk ongi see, kas meil on inimestele püsivamaid eluasemeid. Kui ei ole, siis peame piirduma ajutiste majutustega. See on lihtsalt ka meie ühiskonnale mõnevõrra kulukam,” ütles Riisalo.
Kui isegi 3500 inimese puhul on püsielukoha leidmine probleem, eriti veel talve eel süvenevas majanduskriisis, siis lisanduvate põgenike puhul on karta nende jäämist ka talveks ajutistele pindadele. See aga meenutab juba Palestiina põgenikke Liibanonis, kes elavad ka 70 aastat peale kodudest põgenemist “ajutistes” põgenikelaagrites.
Reformierakond üritab Ukraina põgenikega seotud probleeme igati pisendada, opereerides kõige madalamate arvudega, mis tähendab, et suurem osa muredest on jäämäe veealune osa ja need võivad pinnale ujudes sotsiaalse katastroofi põhjustada.
Lisaks aga on isegi Ukraina peaminister hoiatanud, et kui Venemaa jätkab praeguse intensiivsusega Ukraina energeetikabaasi hävitamist, võib talvel Euroopasse paiskuda “migranditsunami”.