Eesti Keele Instituudi “vihakõne korpus” hakkab ellu viima Reformierakonna, sotside ja E200 stalinlikku soovi võtta rahvalt sõnavabadus

Reformierakonna, sotside ja E200 unistus on täitumas: EPL teatab lausa naudinguga, et Eesti hakkab koostama (pool)automaatset vihakõnetuvastust võimaldavat vihakõne korpust, ja kogu loost kumab läbi rõõm: nüüd nad hakkavad saama. Jutuks on ennekõike SAPTK ja Objektiiv, aga ka EKRE ja Uued Uudised. Eriti häbiväärne on see, et ideoloogilise võitlusega hakkab tegelema ka Eesti Keele Instituut – vähemalt nii EPL teatab.

EPL kirjutab: “Haridus- ja teadusministeerium kuulutas möödunud aasta lõpus välja taotlusvooru „Vihakõne korpuse loomine“. Eesmärk on luua eestikeelse vihakõne tuvastaja treenimiseks vajalik treeninguandmete korpus. Korpuse loomiseks avaldas soovi kaks taotlejat, võitja selgub lähiajal.”

Vihakõnevastasus on teatavasti Trooja hobune, kelle abiga püütakse varjata sissemurdmist sõnavabaduse väravast, et see hävitada – tsenseerijad ei saa ju tunnistada, et kägistavad sõnavabadust, see tuleb millegi taha varjata. Eesti põhiseadus aga ütleb, et “Tsensuuri ei ole”, ja see peaks tähendama ka seda, et kellegi jutust ei otsita tagamõtet.

Uudis teatab, et sõnavabadust hakatakse piirama ainult eestikeelses keskkonnas – venekeelsed aga võivad putinimeelset juttu ajada, kui palju aga soovivad. Sama toimub ka Lääne-Euroopas, kus eurooplaste suid suletakse, aga sisserändajad võivad oma veendumusi, mis on tavaliselt euroopalikest väärtuste kõvasti erinevad, vabalt levitada.

Tööpõld aetakse väga laiaks, “vihakõnet” otsitakse “maa alt ja maa pealt, vaenlaste ja sõprade seast”.

„Tekste kogutakse eri infokanalitest, näiteks uudisteportaalide kommentaariumitest, sotsiaalmeediast ja foorumitest ning eesmärk on koguda keeleliselt võimalikult mitmekülgset materjali,“ ütles Kadri Vare, kes on Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogia kompetentsikeskuse juht.

Vare selgitas, et vihakõne korpuses võib tekstidele juurde lisada näiteks info selle kohta, mille poolest tekst või selle osa on ebasobiv, kas tegu on solvangu, vägivalla või ähvardusega. Samuti saab märkida, kelle vastu on vihakõne suunatud, näiteks kas mõne grupi või üksikisiku vastu.

Miks seda kõike vaja on? „Korpus on üks võimalikke tööriistu vihakõne olemuse uurimiseks ja analüüsimiseks ning hiljem selle ((pool)automaatseks) tuvastamiseks,“ ütles Vare. Vihakõne korpuse projekt kestab aasta ja esimesi tulemusi on oodata 2024. aasta kevadeks.

Tundub, et Eestis ei taha keegi tunnistada, et just tema on vihakõneseaduse väljatöötaja, mistõttu pannakse tööle “e-valimised vol 2” ehk pannakse tsensuuritöö e-riigi kaela. Vihakõnemõiste väljatöötajad aga on kindlasti vasakliberaalid – ütleb ju uudis, et “Euroopa Nõukogu võttis juba 2008. aastal vastu raamotsuse, mis sätestas, et rassismi ja ksenofoobia vastu tuleks võidelda kriminaalõiguslike vahenditega.”

Seega – kui keegi avaldab arvamust, et slaavlasi, aafriklasi ja moslemeid Eestisse ikka ei tahaks, hakkab “vihakõne korpus” kohe tööle ning Maris Lauri lubatud kolm aastat vangistust ongi olemas.

Euroopa Komisjoni 2019. aasta andmed näitavad, et vihakõnevastase võitlusega liitunud IT-platvormidel eemaldatakse 72% vihakõneks peetavat sisu. Seda tööd aitavat kergendada automaatsed vihakõne tuvastajad, mis toetuvadki keelekorpustele.

Eesti avalik ruum muutub seega stalinlikult teisitimõtlemisvabaks ja  võimutsema hakkab “üks tõde”. Kahju, et selles stalinlikus töös osaleb ka Eesti Keele Instituut.

Uued Uudised