14.05.2023
Rohepöörasel Euroopa Liidul läheb majanduskonkurentsis üha halvemini.
Euroopa Liidus ei tunnista ilmselt keegi, et majanduslik allakäik ja konkurentsivõime langus on tingitud rohepöördest, täpsemalt sellest, et kontinent rooskab ennast kalliste ja piiravate kliimameetmetega, teised aga sellega kaasa ei tule, ning võtavad üle EL-i positsioonid maailmamajanduses.
BNS vahendab: “EY 2023. aasta Euroopa atraktiivsuse uuringust selgub, et välismaised otseinvesteeringud Euroopasse jäid 2022. aastal tagasihoidlikuks, kasvades 2021. aastaga võrreldes vaid 1 protsendi ja jäädes endiselt 7 protsenti alla 2019. aasta taseme, mis sai fikseeritud vahetult enne COVID-19 pandeemia puhkemist.”
Üles loetletakse ka väidetavad põhjused, mis võivad küll olla osaliselt õiged, kuid tõenäoliselt on nimistus esikohal see, et ennast kägistavasse Euroopasse pole mõtet investeerida.
BNS: “Kuigi kõik märgid viitasid sellele, et välismaised otseinvesteeringud Euroopasse oleks pidanud 2021. aastal pärast COVID-19 pandeemiat jälle taastuma hakkama, pidurdasid Ukraina sõja järelkaja, nõrk majanduskasv, häired tarneahelates, kiirenev inflatsioon ning hüppeliselt kasvanud energiakulud neid veelgi.”
Hiljutised majandusuudised näitavad ka seda, et Euroopa Liidu kaubavahetus (sealhulgas ka Eesti oma) liiduväliste partneritega on vähenemas ning kaupu vahetatakse peamiselt liidusiseselt – seegi näitab, et EL-is on tootmine tänu rohepöördele kalliks muutunud, mis teeb ka kaubad kalliks ja need lihtsalt “ei lähe peale”.
“Rohelise” Euroopa Liidu konkurentsivõime langus maailmaturul ilmselt alles kogub jõudu.
VIDEO Jaak Madison: ülereguleeritud rohepöörde-Euroopas ei tule peale noori farmereid