Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Jätke külade tuiksooned alles

-
15.11.2023
Aabits
© UU

1977. aastal küpses ühe Eesti väikekooli direktoril idee kaotada tollal terves Nõukogude Liidus ühtsena kehtinud laupäevane koolipäev. Ega pikka tühja juttu polnud, võttis aga jalad selga ja läks pealinna ministri nõuniku jutule. Kõrge ametnik vaatas noorele tegusale koolipapale otsa ja ütles nõnda: teeme nii, et edaspidi on su koolis kaks tunniplaani. Üks on selleks puhuks, kui me kontrollima tuleme, teine on teile endale. Nii kirjutab Herdis Parve.

Ja jätkab: Nii juhtuski, et pimedal stagnaajal säras ühe pisikese saare pisikeses külas vabaduse päike. Vabadus luua laste parimat heaolu silmas pidades. Päriselt ja põhjalikult. Hakkaja direktor tahtis veel kindel olla, et koolilaste tervis õppekava muudatuse järgselt jupsima ei hakkaks. Pidas kohaliku tohtriga nõu ja sai tundidesse kaasa vererõhu mõõtja. Mõõdeti nii ja mõõdeti naa, aga laste tervis ei näidanud kuskilt otsast langust. Lapsed olid hoopiski õnnelikumad ja see täitis koolipapagi südame hingerahuga.

See ei ole muinasjutt, vaid päris elu päris inimestega. Tegevus toimus Hiiumaal Lauka koolis ja koolipapaks oli meie isa.

Helistasin just talle, et arutada Metsküla kooli olukorda ja võimalikku lahendust. Isa rääkis, et Metsküla raamatukogu sulgemise järel käis ta kohapeal raamatukogu ainsa töötajaga kohtumas. See armas inimene oli nõus ka palgata jätkama, lihtsalt jätke meile meie küla üks tuiksoontest alles. Kooli sulgedes tahtis isa ka vallaametnike jutule minna, aga uks ei avanenud…

Mis nüüd siis saab? Mina isiklikult ei tunne sealt koolist ega külast kedagi, aga ometi olen valmis seisma nende õiguste eest. Sest see ei ole enam ühe küla lugu, see on kogu meie rahva lugu. Usun, et paljud meist hoolivad päriselt. Ja näevad seoseid maaelu säilimise ja rahva elurikkuse vahel. See on märgiline koht.

Kas me suudame seljad kokku panna ja päästa Metsküla kooli? Kuidas saaks sündima sellesse pimedusse valgus ja vastutust võttev vabadus?

Me ei osanud isaga sellele praegu vastata, küll aga tean, et armastav ja hooliv tähelepanu loob südant hingerahuga täitvad lahendused.